Ma ükspäev mõtlesin ühe fenomeni
peale. Nimelt liikumisele. Tundub hea paraja pikkusega sõna ja
arusaadav kõik. Kuid kas on?
Minul vanasti seostas see spordi
tegemisega. Siililegi selge, et kui sa enamus sporte teed, siis sa ju
liigud. Ja me KõIk teeme sporti mingil määral - käimine on ka olümpiaala.
No võibolla mitte nii palju males, kui tõstad nuppe, aga
see-eest ajurakud liiguvad igale poole nagu maratonijooksjad...
Kuid samas saab liikumise all pidada
silmas, et su elu läheb paremaks/kehvemaks. Valdav enamus
loomulikult vastaks esimese mõttega, et mis loll dilemma see on –
muidugi Ma tahan, et Mu elu liiguks paremuse suunas.
Kuid nagu me peaaegu kõik teame, et
paratamatu on, et elu aeg ajalt kehvemaks läheb. Sõltub kelle
jaoks, mida, eks? Paras mitme muutujaga võrrand, kus
x-ideks/y-kiteks/z-dideks inimesed meie ümber, mis ilm parasjagu on
ja kas krõbisevat ka taskus piisavas koguses on...ja palju muud.
Aga mu point on see, et Inimene on
alati loodud liikumises olema. Kuhu suunas, kas alati õiges – võib
ju loota, aga vast mitte.
Mida me saame teha, et meil kõigil
kogu aeg hästi läheks? Kuldkala üles leida ja üks kolmest soovist
talle kenasti serveerida...ehk.
Kuid olgem ratsionaalsed – sureme
vaid korra, aga elame iga päev..
Mõelge positiivselt ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar