Positiivse mõtlemise jõud

Pole ammu kirjutanud ja kangesti tahaks ühe naljaga alustada, kuid ajutise invaliidina pole selles vallas üldse õiges meeleolus. Paar postitust tagasi kirusin Eesti Meistrivõistlustel saadud vigastust ja see kukkus tõsisem olevat, kui esialgu arvasin/lootsin - pidin põlveoperatsioonile minema. Ainukesed meeldivad elemendid selles protsessis olid kahtlemata narkoos ja võimalus, et saab tervise korda, kasvõi mõneks ajaks. Kuigi nagu vanemad ja targemad oskavad hoiatada, et see viimane mõte on kindlast kaugel.

Sportlase hooaja võib siis lõppenuks pidada. Kui Anu Säärits tuleks klišeeliku küsimusega: "Mängel, kuidas sündmuste kulgemisega rahule jäid?" siis krigistaks hambaid ja saadaks mõttes kõik pikalt. Aga nagu vanarahvas oskas juba lohutada - see on läind! Tuleb leida midagi positiivset. Hea, et profisportlaseks ei hakanud. Õnneks valisin palju kindlama ja turvalisema elatumisallika. Või oota, ei valinud ju!

Pokkeris naudin hetkel mõnusat turniiripokkeri variatsiooni. Üritan hästi ja distsiplineeritult mängida, kuid mõnikord jääb kõigest väheks. Naxerlikult sõnastades läheb kõik mutiauku. Aga üks tark tüüp on kunagi öelnud, et tuleb leida midagi positiivset! Vähemalt ilm on ilusaks läinud ja suvi ees. Ühistransport on ka tasuta.