Uus/Vana Mina

Uus/Vana Mina

Kolmapäev, 8. jaanuar 2014

Uus Algus

Lugupeetud, sõbrad, sulgpallurid, tuttavad, pokkerimängijad!

See on minu lähiaja viimane postitus, aga ütlen ette, et tuleb pikem.

Räägin oma kogemusest nii ausalt kui suudan, mis tunne on olnud viimased 5 aastat professionaalne pokkerimängija. Tean, et seda teemat on lahatud mitmeid kordi. Kui alustasin lugesin isegi huviga, mida tolleaegsed noored mängijad ranka, ESTpatrick, Svenza (kas nüüd noor) selle huvitava ameti kohta arvasid. Millegipärast nad rääkisid, et raske on tõusta millal tahad, töötada millal tahad ja füüri rehaga kokku ajada? Ma ei mõistnud seda. Nüüd mõistan.

Olen jätnud kõik 3 kõrghariduse omandamist pooleli, 3. erinevas ülikoolis, kus pidasin kõige rohkem vastu pool aastat. Mulle tundus mõttetu kuskil pingis istuda, kui raha selle eest ju otseselt ei saa. Olgu, üritan võimalikult vähe neid stamplauseid (mida miljon korda on kasutatud) öelda. Igatahes, ühel päeval otsustasin, et hakkan uurima, mis asi see pokker on? See päev oli kui võitsin freerolliga 1500 eurot. 2005. aastal oli see mulle nagu 15k eurot.

Esimesed aastad olin heal juhul break even mängija, aga õppisin kõvasti. Mulle meeldisid väga videod, foorumeid tuustisin ka, aga mitte nii palju. Ma olin profi algusaastatel üsnagi tight bankroll managemendiga. Harva võtsin riske, lugesin tähtsaks pea igat turniiri, isegi kui mängisin mingil 5 taalasel turnal kehvasti, ei olnud rahul endaga.

Kui sain 21 läksin kohe kasiinosse. Küll mitte mängima, vaid sünnipäeva šampuseid sõpradega põhimõtte pärast rottima. Jõudsime 2 tükki läbi käia, kuid kolmandasse jõudes oli juba selge, et siin on rakebackprod.
Esimesed turniirid olid huvitavad, tahtsin aru saada, kes siis siin Eestis need head mängijad on ja kuidas nad mängivad ja üldse käituvad? Parki regularidega ma väga ühist keelt ei leidnud, puhtalt vanusebarjääri pärast. Aga see-eest 2008. aastal kui läksin Tartusse õppima sain päris okei klemmideks Tartu Olympic regularidega, ntx Pafka, Svenza, Känd, Trikimees jt. Käisime regulaarselt turnadel teineteisi leveldamas ja üksteist kirumas. Hiljem toksisime cashi hommikuni. 3-5k ja mõnikord isegi 15k (kroonised) pangad olid tavalised. Ma ei ütleks, et ma seal parim mängija olin ning kõiki lüpsin nagu Mõguste lehmi, kuid päris nulli ka ei jäänud ja peaasi, et väga lõbus oli. Ütlen vahepalaks ühe selle postituse tähtsaima mõtte: „All good things come to an end“.
2009. aasta talvel sai koolist kõrini ja kolisin tagasi Tallinna ning jätkasin oma noort kaardimängija karjääri. Otsustasin turniiridele keskenduda, kuna need klappisid minu võistlusliku iseloomuga, mille olin saanud sulgpalli ja spordiga Eesti mõistes tõsiselt tegeledes.

Igatahes tundsin ennast hästi. Kuigi mu vanemad, sõbrad, trennikaaslased ja treenerid vaatasid mulle viltu. Nad küll otseselt näkku mulle ei öelnud (välja arvatud esimesed), kuid ei pea olema raketiteadlane, kui vestlus käib umbes nii: „Nii, jätsid kooli pooleli? Mis nüüd teed? Aa, pokkerit mängid......Ok“. Aga ütlesin paksu nahaga, et mul on kõigi arvamusest pohhui, see on minu elu ja tahan ennast proovile panna!

Mul läkski hästi, sain ajapikku võlgadest, mis ülikooli õpingutel tekkisid, priiks ja juba hakkasin suurelt mõtlema. Mitte kiiresti, aga aeg ajalt mängisin WSOP ja EPT satikaid. Unistasin suurest hitist, mis kõik mu probleemid lahendab ja vot siis ma olen elus läbi löönud. Tean, et kõlan nagu elu näinud 65. aastane vanaisa, kuid olen suhteliselt kindel hetkel, et nii mõtlevad enamus noored pokkerimängijad, kuid arvan, et nii lihtsalt see ei käi. Tol hetkel mulle veel meeldis see mäng, sai kavaldada ja mõnikord puhtalt õnne pealt ka võita. Aga pokkeri suurim miinus on see, et see on ainult huvitav, kui seda mängida raha peale. Ja kui kaua sa suudad 1 euro peale samade kuttidega mängida? 1-st saab 5 ja 5-st 10. Küsin teilt pokkerimängijad, olete te kõik 100% kindlad, et te suudate alati käega piiri ette lüüa, et ma olen rahul oma panustega, kus ma olen ja ma ei taha siit enam edasi liikuda? Mõned vb on, aga usun, et väga vähesed, kui te enda vastu ausad olete.
Pealegi teie sõbrad ja silmarõõmud ei mõista seda pokkeriteemat. Seega suhtlete ainult oma „ametivendadega“. Räägite 6 ja 7 bettimisest, teete rexide ja triple-range-merge (ma siiamaani ei tea ,mis see tähendab ja ei huvita ka) nalju. Kuid kas te tõesti arvate, et 5, 10 või 15 aasta pärast on see sama huvitav? Aga mis juhtub siis, kui ühel hetkel sul katus ära sõidab, võtad shotte liiga kõrgel ja lendad purjus peaga bustosse? Ok, vb ühekorra su pokkerisõbrad andestavad sulle ja laenavad ning üritad uuesti üles ennast mängida. Kuid ei ole kindel, et teist korda sama juhtub. Su pokkerisõbrad mõtlevad: „Vaata, lohhgamblerit. Laenasin talle 1000 eurot ja gämblis nv ruletis selle maha ja nüüd tahab uut laenu. Eemaldume vaikselt temast.“

Kindlasti enamus ütlevad, et:“ Mis jutt see on? Me oleme professionaalsed pokkerimängijad. Rulett, Black Jack ja Oasis pokker on donkidele ja -EV. Me ei mängi neid kunagi.“ Olete absoluutselt kindlad?

Muidugi on erandeid, kes on meeletu – võiks isegi öelda freaky – distsipliiniga, aga ülejäänud? I think not so much. Nagu vahepeal jutuks tuli, siis viimased 2 aastat mulle on olnud üsnagi valusad. Turniirides olen ikka head kasumit näidanud, kuid pole distsipliini hoidnud raha laudades ja hyper-turbotes. Kaotasin valvsuse, olin ülbe ja mõtlesin, et minuga nii ei juhtu nagu nende lohhgambleritega. Naiivsus. Täpsustuseks, et suutsin „auku mängimise sessiooni“ peaaegu alati enam vähem õigel ajal lõpetada ja pole kaelani võlgades.

Ärge saage minust valesti aru. Sellel elustiilil on ka palju plusse, kuid minu ainus soovitus teile noored troonikõigutajad. Mõelge 100 korda läbi, kas te olete valmis neid ohverdusi tooma, et lihtsalt enda elu mugavalt elada?

Nüüd jõuan oma postituse kõige tähtsama osani. Tegelikult ma ei räägi seda teile lugupeetud pokkerimängijad. Te olete juba täiskasvanud inimesed, vastutate ise oma tegude eest. Ma räägin seda teile noored sulgpallurid. Ma ei ole rumal ega pime. Näen, kuidas te mind vaatate ja austate, kuidas ma väljakul endast kõik annan. Enamus teavad, et ma ei pinguta selle nimel, et endale sellist imagot luua – ma lihtsalt olen selline!

Ma soovitan teil endal leida üks (töö)kirg ja selle nimel anda endast parim! See võib hobipokker olla, aga soovitan teil südamest mitte professionaalina seda teed valida. Selles ärivaldkonnas valetatakse, petetakse sõpru ning iseennast ja mille nimel? Raha.

Magage korralikult, sööge nii, et maitseb, kuulake muusikat, et meeldib, tehke silmarõõmudele aeg ajalt komplimente, visake kamraadide/tsikkidega kildu ja ärge tihti kuupäeva ega kellaaega vaadake.

Elu muutub kogu aeg ja arvatavasti muutume me kõik mingil määral. Ärge võtke elu liiga tõsiselt, te nii kui nii ei tule eluga sellest välja.


It was all part of the plan!


Teisipäev, 7. jaanuar 2014

Pokkeriartikkel

http://pokker.postimees.ee/2652108/eesti-2012-aasta-parim-netimangija-andres-allsalu-teenis-2013-aastal-ule-500-000-dollari

Esiteks soovin õnnitleda Andres Allsalud ulme aasta puhul. Paljud ei saa aru, kui palju selline tulemus tööd vajab. Kes see jobu oli, kes mõtles sellise - kel ei vea kaardimängus, veab armastuses - lause välja?

Tore, et ka selliseid artikleid avaldatakse. Enamjaolt on see positiivne, promob pokkerit kui oskusmängu. Kuigi seal/kommentaarides on umbes vihjatud, kui palju vaeva on vaja näha (ala 128 turniiri päevas) ja kui meeletut distsipliini see nõuab, siis vähemalt 80% ei saa sellest aru. Ja siit tuleb see AGA.

Mis te arvate mitmed noored/täiskasvanud/vanad peamiselt alfaisased mõtlevad: 500k dollarit aastas? 5-8 töötundi päevas? Arvuti ees mingit kaardimängu toksida? Bossi ka pole? Kui raske see saab olla? Show me the money!

Kannavad 50 eurot kontole, (hea, kui isegi) alustavad 1.50 HT-dest. Vahet ei ole, kui alguses hästi läheb, tahad ikka kiiremini ja rohkem raha „teenida“. Sa ei suuda egole alla vanduda - kui võidad, siis "I'm so good", kui kaotad, siis "I'm so unlucky". And before you know it, oled augus ja proovid tagasi võita seda, mis on läind! Saan aru, et seda halli massi ongi vaja, et võitvad mängijad saaksid elatuda. Ja ma ei taha seda klišeelist lauset kuulda, et „lollidelt tulebki raha ära võtta!“.

Miks mitte näiteks panna artikli alla „Do-not-try-this-at-home!“ stiilis soovitus, et tegemist on aastate pikkuse õppimise/harjutamise/higi/vaevaga? Te võite sattuda hasartmängurluse küüsi!

Mis kõige nukram, et mitte isegi ei mängita kõik oma viimsed sendid maha, vaid ka (üldiselt palju) võlgu. Aga need stoorid ei jõua meediasse, kuid see ei tähenda, et inimesed ei tea sellest. Need liiguvad suust-suhu ja siis me, pokkerimängijad, imestame, miks meid ei respectita?

PS. Olen Pokerstarsis HT-des kõvasti oma bankrollist magama pannud. Enamasti tiltides ja purjus peaga kõrgetel panustel mängides. Üks väheseid kordi pokkerit mängides, kui tundsin, et olen sõltuvuses.

(Omamoodi meeldetuletus endale).

Esmaspäev, 6. jaanuar 2014

Ma olen professionaalne pokkerimängija

Sõbranna kutsus ükspäev külla. Panin rahulikult pintsaku ja T-särgi selga ja ei läinud suurte ootustega kohale. Suurte ootuste all mõtlen seda, et nende korral oleks triiksärgi ja sebimissokid jalga pannud, pluss juuksed ära kamminud.

Jõuan kohale, hopp ainuke poiss ehk tüdrukuteõhtu. Hmm, oleks pidanud ikka ettevalmistama – esimene asi ütlen endale, et ära jumala eest autodest rääkima hakka. Kohe pärast mind saabub peole 8. Räägin selgituseks oma teooria.

10 palliskaala töötab niimoodi, et sa saad püüda alati endast 2 palli kõrgemat neiut/noormeest. Erandkorras, saad 0,5-1 veel kõrgemat püüda, aga siis pead leppima sellega, et see on halastuskorras või ta on väga purjus.

Igatahes mina olen 6, et sobib küll. Räägin hakatuseks mõned kehvemad naljad, sest kui sa alguses kohe oma parimat kraami hakkad kasutama, siis läheb õhtu (ja su image) ju allamäge. Kõik sujub väga hästi, võiks isegi öelda, et loomulikult. Selgituseks, et me kogu aeg ainult omavahel ei rääkinud, aga sellegipoolest tundsin vähemalt mina sädet.

Huvitaval kombel olime esimesed 5 tundi seltskonnas suutnud rääkida ilma, et oleks küsinud meile pokkerimängijatele eriti magusat küsimust et: „Aga millega sa tegeled?“. Kuid varem või hiljem saabub see hetk. Loomulikult okei taktika on see, et esimesel kohtamisel blufid või ei hakka kohe „oma range“ avama. Aga mina tundsin ennast enesekindlalt ja ütlesin endale, et tänapäeval arvatavasti nii kui nii googeldab ja leiab selle blogi üles. Teen eksperimendi, kas on kunagi hea koht öelda, et ma olen professionaalne pokkerimängija? Küsib ja ütlengi nii kuidas asjad on, et peab meeletult õppima, distsipliini hoidma ja BR majandama. Ning tema nägu kõik see aja muutub, enam ei silu oma juukseid ning minu jutu lõpuks ütleb: „Sa ju ei tea, mis maha tuleb.“

See on läind ja tuleb välja, et ei olegi õiget hetke.

Reede, 3. jaanuar 2014

Pokkerikäsi

On teada tuntud tõde, et cash-game mängijad ei austa turniirimängijaid, isegi mõnitavad neid. Kuid minu arvates on tunne vastastikune.

See, et sa oled hea cash-game mängija ei tee sind kohe paremaks pokkerimängijaks ega ka obvious paremaks turniirimängijaks. Olen nõus, et cashis on rohkem skilli long-runis, stäkid sügavad, rohkem otsuseid, rohkem mänguruumi. Aga minu arvates on see ikka suht nüri. Turnas on ülilahe tunne, kui satud suurel tourneyl finaallauda ja siis flippad seal. Toon näite.

Käisin eelmine nädal sõpradega home game high stakes turnat (10 eurot, 1x rebuy ANYTIME) tegemas. Mõnus õhkkond tegime pulli, aga ma olen juba selline mängija, et vahet ei ole, kui mõttetud või väiksed panused on - ma tahan oma sõpru võita ja nii öelda "hurt them". Hull soulcrusheri jutt.

Igatahes, formaat oli nagu ikka selline järgmine tase hyper turbost ja lõppfaas. Minu stäck oli vist 17k ja olin massive CL 500/1000 (no antes) blindides. Minust paremal istus üks asjalik kutt, proff nii öelda, ta mängis okeilt võrreldes teistega. Naljakas oli, et kõik hullult respectisid teda, nagu uus Phil Ivey istuks üle laua. Tagasi käe juurde, mängime FT bubblet 10 alles, 5 handed play (i like it). UTG limbib AK-ga (WP) 8k stäkiga, CO (proff) teeb 12k stäkiga tõste 2,6k-le QJs (ka huvitav mäng), leian BUTTONI pealt offsuited KK (peab meeldima), teen reraise 5,6k-le, BB on short ja callib all-in 3k 44-ga (ok mäng). UTG ägiseb julge 30 sekundit nagu oleks potil ning foldib(!), proff insta-(ainult)callib. Ma olen nagu: "Ok, jõulud ikka kestavad!". Flop 89T, kaks ärtut. Check, pushin, snapib ja viskab võidukalt lauale QJ ärtudest. Blank, blank. Oleks see keegi teine olnud, siis ma oleks asja rahulikult ja naljaga võtnud või leveldanud või midagi. Aga kuna tegu oli väidetava cash-game profiga ja ta ütles selle maagilise sõna "Sorry...", siis otsustasin talle ausalt öelda, et päris halb mäng. Mille peale ta ei jäänud ka võlgu ja ütles, et mina mängisin kehvasti, tõstsin liiga vähe, oddsid olid ju nii head. Seletasin talle, et kas ta tõesti arvab, et ta on kunagi heas seisus ala 77 vastu selles spotis ja kas ta arvab, et kui flop tuleb J22, siis ta check foldib, olles investeerinud pool stäkki? Hõõrus veel soola haavale, et oleks sa All-in läinud, ta oleks foldinud. Ma ei ole selline mängija, kes kardab KK-ga, et äkki tuleb A lauda ja nüüd on pekkis. Ma lähen all-in siis on kõige kindlam. Kuigi antud sitatsioonis 12 bb sisse shoveda oleks ka igati standard olnud.

Aga long story short ta võitis turna ära ja ma min cashisin 3ndaks.

Küsimus

Mulle helistati Sõltumatute Teadlaste Büroost Inglismaalt. Nad said teada, et mul 100 postitust täis ja tavaliselt tehakse selle puhul uuring või survey, if you will. Milline postitus meeldib sulle kõige rohkem?

Küsimus on üleval. Variantideks on 10 kõige loetumat postitust ning mõned lisavariandid.

Ma respecteerin ausust!
Mu TOP4 aususe rääkimisekohad:
1) Näost näkku
2) Telefonis
3) Internetis registreeritud kasutajaga kontolt
4) Internetis anonüümne kommentaar

Luban, et ei võta hinge, kui see ei tule just mu TOP20 inimeselt.

Kiitus on tore, aga kriitika on kasulikum!

Siin on minu lemmik pokkeriblogi. Halb on see, et peab teadma paljusid tavainimesele võõraid mõisteid, aga sellegipoolest on üliäge.

http://lifewithfacecards.tumblr.com/page/7

Neljapäev, 2. jaanuar 2014

Ideaalne Esimene Kohting

Usun, et paljudel on ette tulnud, et sind kutsutakse kohtingule inimese poolt, kes sulle absull ei meeldi. Pean silmas just väliseid parameetreid, lahedust ja iseloomu ei võta arvesse. Sest uskuge või mitte - meestele on välimine atraktiivsus olulisem, kui nad seda tunnistavad.

Igatahes, kuidas käituda? Osad saadavad ülbelt pikalt, osad ütlevad viisakalt "Ei", osad mõtlevad vabanduse välja. Korvi võib ka stiilselt anda. Vastusevariant number 4 - Ideaalne Esimene Kohting.

Kõigepealt saada tema pakutud tegevus (ala kino, teater, kohvik) pikalt. Võta kontroll üle ja kutsu ta kasiinosse! Ta tuleb, sest ta tahab sulle meeldida. Kasiinos sisse astudes tee nägu nagu tunneksid kõiki alates ettekandjatest lõpetades koristajaga. Hakka kohe shotte tegema. Kui shotid sees, siis mine rulettilaua taha. Küsi hästi palju ebamugavaid ja subjektiivseid küsimusi. Näiteks, kummad mehed sulle rohkem meeldivad? Kas mees, kes haiseb või mees, kes on väga halb voodis? Ühel hetkel ta murdub ning ütleb: "Kõik ei saa olla nii must ja valge!". Ning sa ütled vastu: "Muidugi, must ja punane on!". Kaota meelega ruletis! Lõpeta õhtu Söögiplatsis ning küsi laenu, kuna kõik 500 eurot, mis sa kaasa võtsid läksid punasele, aga oli must päev.

Väike võimalus on, et ta enam sind välja ei kutsu. No problem!

Katsetasin tema peal ning töötas.

100 postitust M2ngeldesläbielu blogis. Palju õnne mulle!

Kolmapäev, 1. jaanuar 2014

New Year's Resolution

Alustan uut aastat hoogsa juurdevõtusammuga!  Esimesel päeval kohe postitus. Põmm! Aga, kas ma suudan seda taset hoida? Ebaselge ja arvatavasti ebaoluline.

Mida ja millest 1. jaanuaril üldse räägitakse? Tean, et vana-aastaõhtul meenutatakse vana, aga uuel aastal ei saa ju meenutada. Midagi pole juhtunud, tegelt veidi on. Baarileti ääres shotte tellitud ja "liiga kõrgele liigale" külge aetud, pluss vanadele armastustele sõnumeid saates. Aga see on vist standard. Hea, et "liiga palju informatsiooni" (TMI) reeglit ei rikkunud. Aga võibolla on tegu blufiga?

Ju osadele meeldib ennustada. No ma proovin ka oma, Ants Mängeli, saatust (uhke sõna) aastal 2014 ette näha ja see kirja panna. 2014. aasta 31. detsember vaatame kui täpselt läks.

Siin on 14 (sümbolism for the win!) ennustust uueks aastaks

1) Saan 10-lt (10. pallisüsteem) korvi
2) Sebin endale uue ülikuuma, seksika ja maitsva kokteili
3) Räägin liiga palju
4) Käin välismaal
5) Võidan sulgpalli Eesti Meistrivõistlustelt medali
6) Valetan ennast kõhnemaks
7) Tantsin peegli ees bokserite väel Baywatchi theme songi järgi
8) Kadestan Joonas Rihma välimust
9) Joon vähem
10) Käin ühte uut spordiala (mida ma pole varem mänginud) tegemas
11) Seksin
12) Ei kahetse oma tegusi
13) Küsin Jürkalt võla sisse
14) Vaatan 31. detsembril blogi aasta esimest postitust ning võtan vabalt