Uus/Vana Mina

Uus/Vana Mina

Esmaspäev, 26. august 2013

Ma vist hakkangi professionaalseks laagriskäijaks

Viimased poolteist nädalat olen olnud täielikus spordipalavikus. Nimelt kõigepealt olin treener täiskasvanute laagris 5 päeva ja siis paar päeva puhkust ning 3 päeva veel treener/mängija veel ühes spordilaagris. Halb uudis, et keha - eriti jalad - valutab(vad), aga hea uudis on, et üldenesetunne sai positiivse süsti.

Esimene laager erines seepoolest, et tegime 90% sulgpalli ja olin 90% treener. 26. aastasena olin seltskonnast kõige noorem, kuid tean neid inimesi juba eelmistest laagritest ja päris kihvt punt tuleb tavaliselt sinna kokku. Kõik neli õhtut kogunesime puhkeruumi, mängisime mänge, sõime, jõime, laulsime, tantsisime. Huvitava faktina olgu öeldud, et mulle hakkas selline õlle/mahlajook nagu Radler maitsema - kusjuures mitte ainult mulle. Nägin esimesel päeval, et keegi ostis seda ja edasi levis see nagu viirus - 4. päeva õhtuks oli kohalik Konsum suvejoogist tühjaks ostetud.



Teine laager oli kõvasti kurnavam, mitte ainult füüsiliselt. Kõhulihaseid me küll ei teinud, kuid millegipärast valutavad need kohad ka. Selles laagris olin 15% treener ja 85% mängija. Tegime 5% sulgpalli ja 95% muud sporti ja meelelahutust. Kokku oli rahvast 14, jaotasin nad kolme võistkonda ja hakkasime võistlema - kokku tegime 20 erinevat ala alates korvpallist ja võrkpallist, lõpetades õlledegusteerimise/äraarvamisega. Esimene õhtu jõudsin kell 5 magama, teine õhtu kell 2.30. Ja ma veel magasin palju võrreldes mõndadega. Kuid pea eranditult olid kõik kell 9 hommikul all sööklas söömas nagu kord ja kohus. Respect! Kuni viimase alani oli seis pingeline. Lõpliku järjestuse otsustas saalibändi ning madinat/pinget jätkus. Eraldi tahaks kiita 3 tüdrukut, kes mitte kordagi ei vingunud ja andsid endast igal alal parima. Lõpetuseks toon välja võistkonna/ punktisumma/liikmed ja individuaalsete auhindade saajad.

SININE 820 punkti (alavõite 7) - Margus, Ants, Anu, Siim, Joonas
MUST 810 punkti (6) - Ott, Kaisa, Indrek, Tõnis

ROHELINE 785 punkti (7) - Marko, Priit, Gretel, Mikk, Taago

Parim ründemängija - Marko
Parim kaitsemängija - Priit
Kaardihai - Gretel
MVP (Most Valuable Player) - Marko
Parim nali - Indrek
Parim naine - Anu



Kohtumiseni järgmisel aastal!



TOP20 Sulgpalli inspireerijad

Mul saab see sügis 20 aastat sellest, kui ma esimest korda Lasnamäe hallis sulgpallireketi kätte võtsin. Selleks puhuks avaldan edetabeli, kes on mind kõige rohkem inspireerinud, toetanud ja pannud mind seda ala armastama.

1. Koit Muru - Esimene treener, kes esimesed aastad sõitis 3 korda nädalas kell 9 hommikul ainult mulle ette lööma.
2. Ema/Isa - Alati mind innustanud nii vaimselt kui ka majanduslikult noorteeas, et ma saaksin välisvõistlustelt kogemusi.
3. Jüri Tarto -Tema trennidest olen kõige rohkem ise treenerina erinevaid harjutusi ja nõuandeid kõrva taha pannud.
4. Aigar Tõnus - Kõige kauem mulle trenni andnud treener, kellega koos olen võistlusreisidel aega veetnud (tervitaks kõiki neid autosõite).
5. Raul Must - Minu sõber/rivaal/meespaarismängupartner/võistlusreiside kaaslane algusaastatest peale. Tänu tema konkurentsile ja koos saavutatud noorteturniiride kogemustele, olen see mängija, kes ma hetkel olen.
6. Indrek Küüts - Mu esimene eesti mängija, kelle moodi ma tahtsin tulevikus mängida.
7. Kaisa Kaljurand - Minu üks esimesi segapaarismängupartnereid. Julgeim tüdruk, kellega ma koos olen mänginud, sest tema ütles mulle mängu ajal julmalt vastu ja pani mind paika, nii kui ma nägusid hakkasin tegema või niisama halvasti ütlesin. Siiamaani mu üks parimaid sõbrannasid.
8. Karoliine Hõim - Mu lemmik segapaarismängupartner, kellega koos on võidetud mitmed noorte kui ka täiskasvanute meistritiitleid. Minu arvates eesti läbi aegade parim nais/segapaari naine. Ei saa mainimata jätta ka kõiki neid lahedaid pidusid, mis tema ja ta õde korraldasid, mis omakorda hoidsid mind sulgpallipulsil.
9. Mikk Aru - Hea sõber ja noorteklassis mängisime mõne aasta koos paari ning saavutasime mõned head võidud. Tema roll on eelkõige olnud väljakust eemal meeleolu üleval hoidmisel.
11. Andres Aru - Minu praegune meespaarismängupartner, kellega saan väljakul kõige paremini läbi. Üllataval kombel suudab ta minu tujutsemist ja klounaadi taluda. Eks aeg näitab, kaua ta suudab seda taset hoida? :)
12. Heiki Sorge - Kui ta veel aktiivselt mängis avaldas mulle tema puhul muljet füüsiline vastupidavus ja mitte allaandmine. 13 aastat Eestis üksikmängus võitmatuna püsida ei ole ka päris naljaasi.
13. Rainer Kaljumäe - Konkurent nii noorteklassis kui ka praegu. Kunagi olid meil tasavägised üksikmängud, nüüd keskendun tasavägistele paarismängudele. Meeldiv seltskonnakaaslane.
14. Kristo Kasela - Sulgpalliseltskonna raudtala. Nagu see ütlus: "Kes siis Kaselat ei tea?" Aga samas see võis Roberti või Rolandi kohta ka käia. Ebaselge.
15. Indrek Luts - Ma arvasin, et ma olen esisulgpallifanatt, aga siis sain temaga tuttavaks. Minu arvates hetkel parim meelelahutusliku jutu ja naljamees sulgpallimaastikul.
16. Sandra Kamilova - Noorteklassis, nii kui Sannu trennis oli, andsin alati endast trennis maksimumi, sest kuidagi pidi talle ju muljet avaldama. Lahe/tark/ilus neiu.
17. Kalle Kaljurand - Alati positiivne ja muhe mees. Mängisin ka mõnel võistlusel 17-18. aastase poisiklutina temaga paari. Sain õpetlikke nõuandeid ja imetlusväärne on tema sulgpallihing. Isegi kui kõik kohad valutavad, siis alati on olemas kapsikamm ning 10 mintsa varem kohale ning kreemitame kohad sisse ja väljakule mängima! Vabandused on nõrkadele.
18. Peeter Ärmpalu - Temalt omandasin veidi mängustiili, mis seisnes põrandal libisemises ning loomulikult seljatagant ja jalgevahelt löögid.
19. Meelis Maiste - Tema meespaar Küütsiga on mulle alati meeldinud ja oi kuidas ma tahtsin neid ükskord alistada. 2005nda aasta Eesti Meistrivõistluste meespaari finaalis me suutsime neid Mustaga esimest korda võita. Mu karjääri üks magusamaid võite!
20. Vahur Lukin - Ta oli küll minust paar aastat vanem ja me noorteklassis väga tihti algul ei kohtunud, kuid mida aeg edasi seda rohkem me madistasime ja siiamaani. See, kuidas Vahur sporti üleüldse jõuab/viitsib teha on muidugi märkimisväärne. Ja ma mõtlesin, et ma olen suur spordipoiss.

Pühapäev, 11. august 2013

TOP20

Kes minuga viimasel ajal läbi on käinud on vaikselt kursis, et mul on edetabel oma tuttavate kohta. Ideaalses maailmas ja sinisilmsetele neiudele võib ju öelda, et sa oled maailma kõige ilusam naine, kuid olgem ausad - me kõik hindame inimesi erinevalt. Ärge kindlasti võtke antud listi südamesse ja kui tunnete, et olete järjekorras liiga kaugel, siis mõelge positiivselt - teil on alati võimalus tõusta kõrgemale. Kas mõne komplimendi, välja tehtud õlle või niisama hea naljaga näiteks... Lihtsalt, et kinnitada, et tegu pole blufiga, siis teen reitingu seisuga 11.08.2013 avalikuks. Siin nad on - Ants Mängeli TOP20 meest ja naist!

MEHED
1. Indrek L
2. Joonas R
3. Mikk A
4. Kristo K
5. Mart K
6. Mart J
7. Indrek K
8. Siim S
9. Marko M
10. Rainer K
11. Raul M
12. Andres A
13. Sander S
14. Tõnis E
15. Priit L
16. Mikk S
17. Vahur L
18. Rauno K
19. Erki E
20. Mikk O

NAISED
1. Kaisa K
2. Kaisa K
3. Kätlin P
4. Kaisa K
5. Gretel A
6. Johanna L
7. Sandra K
8. Ketly F
9. Melissa M
10. Triin R
11. Kärt V
12. Eve V
13. Laura V
14. Rille P
15. Mairi M
16. Merily H
17. Kertu M
18. Raili K
19. Grete T
20. Kätlin P
21. Siiri R
22. Viirika S

Neljapäev, 8. august 2013

Kaks rummkoolat

Üks huvitav intsident Rocca al Mare pokkeriturniirilt. Istun rahulikult rebuy ajal esimestel levelitel lauas. Püüan inimestega väikest vestlust arendada. Minust paremal üks vanem härra tellib rummkoola ja ma siis suusoojaks tümitan teda stiilis, et kas kolmapäev liiga vara ei ole, et magusat peokokteili nautida? Saan kerge ebamugava naeratuse. Siis küsin üle laua, et kas keegi härrale seltsi ei taha minna, et joob siin nukralt üksi. Ma nägin toda meest esimest korda ja ma pole järgnevat käitumist varem kohanud. Nimelt hüüab ta baaridaamidele, et paluks 2 topeltrummkoolat. Ma mõtlen endamisi "Nice, rääkisin endale kerge joogi välja!". Paari minuti pärast tulebki ettekandja ja nüüd tuleb jutu püänt.

Härra: "Ei, mina maksan ühe eest. See vend maksab ise, ta ju nii rikas!"

Ma olen hämmingus. Nagu mis mõttes sa tellid joogi tundmatule ja põhimõtteliselt paned ta eriti ebamugavasse situatsiooni. Äkki ma olen autoga? Ja veel mis kommentaar? Kust ta seda võtab? Ma võin miski vaene üliõpilane olla, kes õppelaenu eest mängib antud turnat.
8 eurot ei ole ka teab mis väike raha, et komöödia pärast kinni maksta. Otsustasin stseeni mitte teha ja kuna mul kurk tõesti kuivas, siis pigistasin silma kinni ja köhisin rahakoti hõlmad valla.

Reede, 2. august 2013

Parem võita flippe, kui kaotada domineeritud olles

Otsustasin neljapäeva õhtupoolikut veeta Rocca al Mare kasiinos pokkeriturniiri mängides. Formaadiks 22 eurone NL Texas freezeout, 35 mängijat. Olen viimasel ajal korra nädalas sinna sattunud ja on üsna lõbus olnud. Minu arvates panused jätavad sellise mõnusa home-game mõõdu mulje, kuid ausalt öeldes, osad inimesed võtavad liiga tõsiselt seda nuppude liigutamist.

Eile samamoodi, tõmbasin oma tavalise möla lahti, aga esimestel levelitel on kõik nagu matustel või surnuaias. Olgu, veidi arusaadav ka, sest seltskondlik jää ja ebamugavus on loomulik. Pärast umbes 20. minutit saan diilerilt juba teise hoiatuse, et kui ma kohe vait ei jää, siis saan 15. minutise penalti. Kuid vaikselt hakkab seltskond leebuma ja saan isegi mõned itsitused, ka diilerilt.

Olgu turniirist ka. Mõned huvitavad situatsioonid tekkisid ja polegi ammu siin käsi postitanud.

Esimene suur käsi mida mängin, 25/50 levelil, olen umbes algstäki 3000 peal. Limbin utg emandatega, lihtsalt et ei taha et mu reisi calliks ala 4-6 inimest. Kari limpijaid järgi, aga buttonil üks noor agronoom paneb 250, idekas. Lisan vürtsiks väikse jutu ja panen 600, tema ainukesena callib. Flop AQA, check-check, turn 5, panen 1500 panka 400, callib, river 9. Panen 1100 ja ta paneb insta mu all-in. No ma ei mäleta, millal ma viimati maja oleks foldinud, aga antud olukorras ma ei tea, mida ma beadin. Kuid mul on nii vähe taga ja callin maha, avab 99.

75/150 levelil, avan AK-ga 400, bb üks daam callib. Flop A25 kaks ärtut ja ta donkab välja 2000! Mul viskab klotsi kokku, et mida teha, mul stäkk 6k tal umbes sama palju. Üks nali oli ka kogu aeg lauas, et alati tuli ärtu kokku ja alati oli kellelgi ärtu mast. Igatahes, obvious ma ei foldi, aga mõtlesin, et hoiaks ta blufid sees ja callin ainult. Turn must 8, checkib, ma panen 1500, call, river ruutu J, ta check, ma 2000 ja insta callib KJ ärtudega. Peab meeldima.

11 mängijat alles, mängime 5esi lauas, utg avab 200/400 levelik 1k, 5k-se stäkiga, mul 15k buttonil AJ ristidest, panen väikse speechi, et davai sõidame ja reraise 2,5k. BB minusuuruse stäkiga vajub tanki ja ainult callib, utg foldib. Flop 553 kaks ristit, ta check, ma mõtlen no hea küll, sõidame kiiremini, panen 3,3k, ta callib, turn 4, check, mul 9k taga, keskel juba tummised 12k, chekin järgi, river blank 8, ta check ja ma mõtlen, et ei kanguta teda välja ja avab arglikult KK ja lisab, et kartis, et mul ässad. No ütleme nii, et kerge cooleri elasin üle.

Finaallauas sai kino, enamus olid juba soojaks ennast rääkinud ja hea meeleolu püsis. Vaikselt foldisin ja hoidsin pahandustest eemale. 6 said raha (isegi 7, sest lappisime igaüks 5 eurot bubblepoisile). Ühel hetkel blindid jõudsid järele ja siis pidi nuppe lükkama hakkama ja ma muidugi jooksin ebareaalselt. Kõik flipid tulid ära, et mul oli paar ja vastasel kaks ülekaarti, enamasti AK või AQ ja mõne käega olin chipliider.

Heads upis olin ühe noore netigrinderi vastu ja püüdsin tema suure bluffi kinni. Eks ta tahtis juba linna peole minna, kogu aeg helistati talle. Seekord siis niiviisi, et esikoht ja 220 euri, raskel ajal abiks ikka!