Uus/Vana Mina

Uus/Vana Mina

Pühapäev, 27. november 2011

Veini gurmaanid

Viimasel ajal pole jõudnud siia midagi kirjutada, sest jube kiire on...Mitte. Lihtsalt pole midagi erilist toimunud ja niisama ei ole viitsinud hämada. AGA üks intsident leidis aset just seesama reede.

Kuidagi on selline rütm sisse jäänud, et nädalas korra, võiks "midagi" teha. Seisneb see üldjuhul mõne sõbra, sõbrannaga kokku saamist, üldjuhul alkohoolse joogi taga, mõnikord kinos või kohvikus. Jackpot minu puhul on, kui keegi söandab minuga Pargi kasiinos seigelda. Hea odav alkohol, miljöö üle kurta ei saa - parem kui St. Patricus purjus inimeste möla kõrvus kuulda.

Sügisene sombune ilm ei heiduta mind kergeid jooke sõbraga ette võtmast. Igatahes nii läks ka reedel. Mõned joogid sees, siis tekib ka julgus telefoniraamatus taolistele kontaktidele helistada, kellele sa üldjuhul ei helista. Nojaa, leppisime siis kokku, et saame kokku veel ühe sõbranna ja tüübiga. Nad olid ühe veini soetanud ja nüüd probleem, kus juua. Pidi olema hea soe koht ja tüüp siis, et ta teab üht sõbrannat siin kesklinnas ja crashime sinna. Ma ka ei jaganud matsu kohe, et võibolla kukub veidi ebamugav olukord välja, mõtlesin, et teeme kiirelt selle veini ära ja vaatab edasi. Jõuame sinna reede õhtul kell 12, korteriomanik tuleb praktiliselt pidzaamades vastu. Okei, istume maha ja läheb mõni hetk mööda, kui tuleb omaniku kutt ukse taha. "Meil on selline armas komme reede õhtul jäätist koos süüa...". Ma mõtlen endamisi, mida ma siis siin teen?? Istume siis neljakesi, nagu väiksed mikid, millestki rääkida ei ole. Vein ei lähe ka üldse alla, kurat, kiirelt mõni jäälõhkumistegevus. Õnneks meenub mulle, et samal ajal tuleb telekast Dodgeball. Thank god, kellele ei meeldi Dodgeball, eks?! Aga tuleb välja, et olin sattunud nii öelda kultuursesse seltskonda, kus Hollywoodi klassika komöödiatele kohta ei ole. "Me käime PÖFFil Iisrali sõjadraamafilme vaatamas, sest need on nii sügavad ja harivad ja on PÖFFi kinokavas..." Umbes sellise suhtumisega. Lõpuks sai see kuramuse vein otsa ja sai viisakalt ära tulla sealt.

Natuke suikusin linnas ringi, hüppasin veel Pargist läbi, kerged rullid ja flipid närvide rahustamiseks ja koju ära.

Esmaspäev, 21. november 2011

Pühapäev - mängurluspäev

Kes veel ei tea, siis pühapäev on pokkerinädala kulminatsioon. Kõige rohkem mängijaid igal kella ajal, kõige tummisemad turniirid, kõige magusamad cashgamed. Okei, viimane on vaieldav reede ja laupäeva õhtusega, aga sellegi poolest action, action ja veel kord action.

Tuleb tunnistada, et minu "töögraafik" on üldjuhul veidi teisiti planeeritud, kuid seekord tegin erandi. Puhkasin korralikult välja, et õhtust esmaspäeva hommikuni mängida. Plaanis oli Red Spade open 1M garanteeritud ja mõned teised mtt-d kõrvale. Hittisin 3$ rebuy 180 mehe turniiridelt rahuldavalt, 5 finaallauda, kuskil 20nest turniist. Jooksin selgelt üle prahijoone. Mõtlesin, see peab olema märk, mängi Sunday Millionit! (Sunday Million on suurima auhinnafondiga iganädalane turniir Pokerstarsis, mille sisseost on 215$ ja garanteeritud auhinnafond 1,5M$.) Tüüpiline fishi mõtlemine, eks? Enda kaitseks ütlen järgnevat - mul oli selleks hetkeks 5 õlut ja 250ml jäägrit sees, kuid ennast teades, siis mängingi parajas suminas oma parimat pokkerit.

Viimase aja kordaminekud lubavad hetkel mõne shoti võtmist ning mõtlesin, kui juba mängin öösel, siis why not Annely?! Red Spade 55$ turniir oli huvitav, regasin ennast 1,5h mängu järel sisse, algstäkk 3000, tõmbasin 3 korda ennast 10k ja tagasi 3k peale. Mingeid huvitavaid käsi ei olnud, standard. Minu mtt turniiri strateegia oli julgelt alguses nuppe sisse lükata. Tunnistan, oma osa oli mu kaasmängijal, hr. Jääger "Lets Gamble" Meisteril. Ikaldus blind versus blind olukorras, kui surusin K kõrgega ja bb leidis JJ.

Aga hopsti, olin vahepeal Sunday Milli satikal sujuvalt piletisse purjetanud ja tavaliselt ma olen "tourney dollarid" välja võtnud, kuid seekord polnud võimalik, aga no problemos, olingi planeerinud 12h suurturniiriks. Üle 7000 gämbleri, mängisin maru rahulikult, võitsin paar standard 10 bb flippi ja nii ma elus püsisingi. Korra bluffisin 9highga All-in, aga kaasmängija soovitusel ning töötas! 500/1k levelil, button tõstab 2k, mul 11k stäkk ja AQs, no brainer all-in, snap call AK-lt, njaa, flop QT2, ma löön mõttes "kõrgeid viisi", turn K, njaa Good Game, river Q!!! Kuidas see rahakõlina hääl kirjapildis oligi - Ka-Tsing! Edasi, paar vargust siit ja sealt ning rahasse ma seilasin. Lendasin 800. kandis välja, aga jäin rahule. Umbes 5 korda olen mänginud ning esimene cash sellelt turniirilt. Järgmine milestone oleks juba Top100 ja edasi.

Lõpetuseks mõned cashiduublid ja õhtu kenasti nullis. Ega ilmaasjata Läti pokkeri vanasõna ei väida : "Parem nullas, kui miinusas...". Olgu, bluffisin... Ilusat töönädala algust!

Pühapäev, 20. november 2011

Näoraamat peegeldamas elu

Ma ei pea ennast Facebooki sõltlaseks - nagu mu mõned sõbrad ütlevad - pigem on mu üsnagi pidev seal olemine tingitud lihtsalt harjumusest. Nagu tööle minnes oled harjunud Postimeest, Delfit lugema ning mõned õnnelikumad, MSN-i sisse logima. Uskuge või mitte, ma saan sinna rohkem sõnumeid kui mailboxi.

Paljude jaoks on Facebook saanud täiesti omamoodi suhtlusvahendiks, mis tundub mulle isiklikult liiga ülepingutatud ja võlts. Võib olla on asi selles, et mu sõprade listis on palju teismelisi (sulgpallureid), kelle ma olen sõbraks lisanud, sest "Reject Friend" nuppu pole näinud põhjust kasutada (võib olla peaks?). Aga olen täheldanud ka omaealiste ja vanemate seas taolisi - nimetagem neid - sümptomeid.

Milliseid sümptomeid küsite? Tooksin paar välja.

"Nurrunus komplimentas"

Kui keegi paneb sellise korraliku "ma-pole-üldse-poseerinud-ja-palun-likege-seda" pildi üles ning tuleb terve armee kommentaare, et kui "ilus" ja "nummi", millele lisanduvad "liked" ja "smailid". Ma väga kahtlen, et argielus silmast silma sama dialoog aset leiab.

 "Reklamas homo sapiens"

Seisneb pidevate reklaamloosungite edastamises oma sõpradele. Jah, ma tean, seal saab võita, aga kas kogu tülitamisaspekt, on väärt seda õhkõrna võidulootust? On paremaid viise raha teenida!

"Tunnetas objektas"

Kirjutatakse oma seinale kõigile lugemiseks tähtsusetu lause, ala "Tegin hommikuks kooki. Mm, nii hea!" ja järgmine päev täielik vastand sellele, "Iga hetk, mis ma Sinuga veedan, on väärtuslik hetk...". Mul on hea meel, et sulle meeldib kook ja oled oma kallima leidnud ja pahvatad õnnest ning lähtud põhimõttest "vahet pole, mis teised arvavad", kuid kas tõesti Facebook on koht, kus ennast avada ja välja elada?


Võib olla olen mina see rumaluke, kes pole ajaga kaasas käinud ning 21.sajandi suhtlusest tuhkagi ei jaga. Elan ikka eelmises sajandis, ütlen vähe, aga kui ütlen, siis valin kohta ja mõtlen seda.

Neljapäev, 17. november 2011

Jalgpalli play-off seiklus

Umbes kuu aega kirjutasin ülistavates toonides viimase aja jalgpalli rahvusmeeskonna tegudest. Seoses ootamatu eduga alagrupiturniiril, saime play-offi. Sõber sebis piletid ka ning mõtlesin, olgu, 16 euro eest võib selle jalgpallimelu ära proovida.

Läksime juba viie kuue paiku linna kohanema. Kerged jäägrid ja teed sisse, et keha kenasti valmis seada 2-3 tunniseks novembrikuu Lilleküla staadioni olemiseks. Meeleolu linna peal oli ülev. Kõik mitte ainult ei uskunud/lootnud, vaid tundus lausa, et eeldasid Eesti võitu ja edasipääsu. Juba kell 8 läks rongkäik Vabaduse väljakult staadionile, karjudes erinevaid ergutushüüdeid.

Kui mänguks läks, hakkas tuju staadionil peaaegu kõigil sinisärklastel 13ndast minutist langema. Esimese punase kaardi ajaks, võeti kasutusele juba karmimad sõnad ja aina hullemaks läks. Nägin eestlast kaotusseisundis ja tunnistan, see oli üsna ebameeldiv. Kuidagi ei suudetud endale tunnistada, et tõesti närv oli sees ning vastane oli parem. Pidi kähku ühe süüdlase leidma, sest peeglisse me ei oska vaadata. Minu arvates käitus kohtunik nii, nagu õpikus kirjas on, võibolla tõesti selle viimase penalti oleks võinud andmata jätta, aga ülejäänud oli põhjendatud vilepartii.

Mängujärgsed kommentaarid Eesti jalgpalliliidu juhilt Aivar Pohlakult. See ja see oli valesti, peatreeneri viga. Pärast mängu on kõik professorid. On seda avalikult näpuga näitamist vaja? Ainukesena meeldis Reimi kommentaar, ütles ausalt ja karmilt. Mis seal ikka, põlesime läbi, ennegi juhtunud. Oluline on, kuidas maast püsti uuesti tõusta. Seda öeldes, võib rahul olla, sest kordusmäng oli võideldud viik.

Kogu jutu kokkuvõtteks tahaks öelda kõigile - oled sa tippsportlane või pokkerimängija - õppige kaotama! Alles siis on teil võimalik võitjaks saada!

Teisipäev, 15. november 2011

Misclick

Just nimelt "misclick", mitte "mis click?" ega ka "mis chick!". Mida see tähendab? Umbes nagu korvpallis varvas otsajoonel, jalgpallis omavärav, sulgpallis serviviga, statoilis tervele neiudebrigaadile kabanossi välja tegemine ja pokkeris üks tahtmatult tehtud click.

Hommikul unise peaga regasin ennast deep stäkk turniirile ja nüüd higistan, et millal ta küll otsa saab. Tobe ka pärast 5 tundi mängu nuppe lükata ja min cashiga rahulduda. Äkki hitib midagi soliidset, kunagi ei tohi teisiti mõelda. Olen tähele pannud, et netis mängides ei suuda ma 10 tundi ühele turniile keskenduda. Starsi turboformaatidega nii harjunud - hea rahulik flippamine - mitte nutsu ootamine ja jube hiilimine. Lives hoopis teine asi, 10 tundi möödub veidi kiiremas ja lõbusamas tempos.

Teemast veidi mööda, aga kinnitan, et OPEM-i ME läks aia taha, kõik blufid võeti vahele ja head käed ei makstud välja. Hea uudis, et üks mu hobune jõudis finaallauda ja sai veidi buyinist tagasi.
Nüüd plaanis lives Parkis turniire mängida, Winter festival algas. Eks vaatab, kuhu jõuab.

Neljapäev, 10. november 2011

I donked a tourney, I liked it

OPEM on käimas ja räägiks enda kulgemisest veidi.

Rahvaturniiri magasin maha, aga ei mõelnudki väga seda mängida. Heads up oli esmaspäeval ja üllatas vähene osavõtt, 26 mängijat oli nõus PAF-i konto ning sissemakse tegema. Mõtlesin, et peaks ära realiseerima selle, aga selle asemel tiltisin ühe agronoomi vastu. Esimese ringi võitsin, kuid teises tuli hoopis teise stiiliga tüüp ning ei suutnud ümber seadistada ennast. Paar coolerit oli ka, flopil QT8 saime 25bb sisse, mul Q8 ja TT ja kuskil 30 bb, mul väike paar ja tal KK. Kas nüüd cooler, aga ta 3bettis ikka usinasti, oleks võinud foldida, kuid mõtlesin mängin vastu.

Ühesõnaga ei olnud rahul enda tulemusega ja järgmine päev pidi mu lemmikformaat 6 max olema. Viimasel hetkel loobusin, kuna enesetunne ei olnud hea. Kahju, eelmine aasta võitsin, kuid otsustasin mitte mängida, kuna mu A-game ei oleks tulnud.

Kolmapäev kolisid meistrivõistlused Triobeti, mille software on mulle isiklikult vastukarva. Kaardid tulevad aeglaselt lauale ja showdown on alati väike slowroll. See selleks. Mängu juurde, kavas olid 6max limit holdem ja 6max omaha. Viktoriiniküsimus kõigile lugejatele, kumb eelnevatest mängudest on rohkem "actionmäng"? Vastus on ükskõik, mis mäng, välja arvatud limit holdem. Ma ei ole muidugi vilunud limit mängija, kuid see on minu arvamus. Kuskil 3ndal käel kaotan maximumi - set over set, 500 chipsi ehk 10% stäkist. Ühesõnaga esimesed poolteist tundi mõttetu chippide liigutamine. Midagi olulist ei toimunudki ja kaotasin paar potti siia sinna ning väljas ma olingi.

Ainuke positiivne asi selle turniiri juures oli, et pärast 1h mängu tuli kõrval lahti 6max omaha turniir. Peaks mainima, et see on mu teine lemmikformaat. Loomulikult käib omaha juurde kõvasti flippamist, kuid need, kes väidavad, et seal skilli pole, lihtsalt ei oska mängida. Muuve saab seal küll ja küll teha, oluline on muidugi stäkkide sügavus. Teise breaki ajaks olin top 3 stäkk ja püsisin kenasti topis finaallauani. FT paar olulist kätt.

Raisen KKJ5 üks mast ja saan calli buttonilt chipliidrilt. Flop 863 rainbow, chk-chk, turn 8 ja mul mastitõmme ka, checkin, ta panustab peaaegu poti. Ma mõtlen, et kurat, mida ta esindab siin, miks ta floppi ei bettinud, callin ja hindan olukorda riveril. river Q mastist, mul second nut flush. Pank 64k, mul järgi 43k, checkin ja vana betib 24k, kui ta oleks all-in pannud ma oleks snappinud, nüüd tankisin veidi, kuid maksan kinni ja näitab 66A4, kusjuures A-ga masti ka. Nojah, nh i guess. Ometigi flippan kenasti stäki üles ja jõuan heads upi, sama venna vastu. Ei osanud JJ99 üks mast heads upis maha panna, kuskil 25bb, tal AAKT, 36% tiitli võitmiseks, kuid blangud maha ja 2 koht. Üsna mõru maik jäi suhu, 3 aastat tagasi sain samuti omahas(full-ringis) 2 koha. Mis teha, kolmandal korral ehk.

Full ring omahat plaanisin mängida, kuid jätan vahele. Nagu ütleb vana eesti rahvatarkus - kaks korda järjest omahas hästi ei flippa. Pealegi mõned kohustused tulid ette. Pokerstarsi triple drawd ja horsed jätan vahele. High rolleri ka vast. Jääbki ainult Main event. Oleneb, kui midagi huvitavat juhtub, raporteerin ka sellest.

Esmaspäev, 7. november 2011

Goodminton

Sulgpalluri elu ei ole kerge. Eriti, kui sa oled spetsialiseerunud paarismängudele.

 Vähe sellest, et sul on raskem trenni teha, sest 4. inimese - kes on võrdse tasemega - organiseerimine ühte kohta, ühel ajal on keerulisem, kui te arvate oskate. Lõpuks, kui võistlustel triumfeerite peate auhinnad pooleks tegema - olgu selleks kinkekaart või paar sokke. Okei, viimast veel ei pea.

Ja siis on segapaar. Ma ei tea, kust on tulnud kuulujutt, et sulgpall on naiste mäng. Eesti võistlustel on naisüksik ja paarismäng ning segapaar kõige väiksema osavõtuarvuga. Luubiga otsivad mehed endale segapaarismänguks paarilist, vähesed saavad. Nagu uus kodumaine kohtingusaade "Vali mind", ainult mehed on puki taga. Mis toobki mind ühe bad beat looni (sulgpalli oma ei lähe arvesse). Olin juba peaaegu ühe neiu nõusse saanud, kuid ta igaks juhuks viskas münti enda osalemise peale. Võitsin flipi! Ometigi mõtles ta ümber. Naised...

Õhtu lõpuks, te ei pälvi pooltki nii palju tunnustust kui üksikmängijad. Loomulikult meie tipud ei pürgi euroopa ega maailma tippu ega ka olümpiamängudele, kuid miks ei võiks väikses riigis - nagu Eesti - kohelda erinevate liikide mängijaid veidikene võrdsemalt? Miks ei räägita rohkem Gert Künkast, kes viibib küll enamasti välismaal, kuid on saanud häid tulemusi paarismängus Euroopa võistlustelt..

Fakt on see, et paaris ja segapaarismängud ei vaja nii palju füüsilisi eeldusi, kuid nõuavad siiski erinevaid oskusi ning see, et sa oled hea üksikmängija, ei tee sinust kohe kindlasti head paarismängijat ja vastupidi. Pokkerivõrdlus oleks nagu Texas Hold´em ja Omaha.

Meenub üks aasta Eesti meistrivõistlustel, kui mängisin 3. liiki. Siis ma veel tegin üksikmängu trenni. Omasin üksikus 2 paigutust ning kaotasin veerandfinaalis kolme geimiga ühele noorele tõusvale tähele(Seidelberg). Surusin kätt, ta mängis tõesti paremini, aga osa minust oli rahul sellega, sest tõesti - 3. liiki kahe päevaga mängida nõuab suurt pingutust. Sain keskenduda paarismängudele ning mul õnnestus võita mõlemas liigis kuld. Lehes mainiti aga järgmine päev rohkem mu veerandfinaal kaotust.

See selleks. Ma ei otsigi oma sulgpallikarjääris suuri postreid ning, et keegi minule poes järgi vaataks ja autogrammi küsima jookseks. Puhas rõõm mängust, ka mõni medal ja seltskond on tegurid, mis mind ikka ja jälle saali veavad.

Reede, 4. november 2011

Pokerstars Live vol 2

Kohe järgmine käsi saan AJ, easy shove, sb isoleerib Q9-ga, duubel 20k peale, ootan kuni blindid minuni jõuavad ja utg-st shoven praktiliselt iga kahega. Saangi päris hea A5, nupud, tagant suur stäkk isoleerib AK-ga, kõrval kutt ütleb ma foldisin 5...ebaoluline...flashback algkooli - "Tubli, Mängel. 5! Istu tagasi toolile!" Siis pushin buttonilt kohe 66-ga, bb soomlane callib jälle, A5-ga, 5 küll floppi, kuid duubel ja hops 10 minutiga tagasi 100k peal. Skillaments!

Vaikselt foldin edasi, blindid sõid ikka jube hästi. Noor agronoom tõstab hilisest posist, mul sb QJs, ilma foldimisruumita All-in, tal Q9, flop 986 kaks minu masti. Kuigi olen taga, tundsin, et tahab tulla, turn K, kuulge liiga palju oute ning river J, põmm stäkk 180k peal, umbes average.

Edasi oli periood, kus sain palju marginaalseid käsi, millega lükata, kuid iga kord foldisin, näiteks 93o sb, K7 keskelt, kui folditi minuni ja raha bubbles, A5 buttoni raise vastu, ilma foldimisruumita. Oli võimalus teistmoodi mängida, aga seekord tunne ütles niimoodi. Foldides stäkk kahaneb ikka jube mõnusalt, eriti live 15 min lvl hüperturbol. Saingi rahadesse, average stäkk oli 10bb, mul oli 3,5. Ühe hea lükke tegin, kui utg-st panin jälle nupud sisse 89s 3,5 bb ja sain foldid tervelt laualt! How sweet is that. Ma ei tea, kuidas BB seal foldis. Igatahes, saabus ka otsustav käsi, blindid 20k/40k folditi minuni buttonil, panin 44-ga kõik 120k mängu, BB leiab AK ja kaotan.

Oleks-poleks, tegelikult jäin mänguga üldjoontes rahule, 107st mängijast 9. koht, min cash -220 eurot- on ka cash. Homsel Triobetil ei mängi, lähen pittu parem, las teised grindivad vahelduseks.

Pokerstars Live vol 1

Olgu, räägime turniirist nagu lubatud. Võistluseelne soojendus nägi ette väikest treeningut kergejõustikuhallis, mis mõjus kosutavalt. Kuigi peab mainima, et hea tervise juures ma ei olnud, sest olin saanud haiguse nädala alguses ja hetkel põen seda. Midagi hullu ei ole, aga ikkagi ebameeldiv faktor mängimisel juures.

Turniiri alustasin 4! tee-jägermeister dringiga, sest olin just lõunal Õhtulehe spordirubriigist lugenud, legendaarse eesti tennisemängija Toomas Leiuse tsitaati - "On rumal variant, aga täiesti olemas - paned 50 grammi enne mängu sisse ja pinget pole!". Retseptist veidi üle, aga tõmbas vere käima.

Esimestel levelitel suurt midagi ei toimunud. 30k stäkk andis küll ruumi manööverdamiseks, aga tegelikult polnud vahet, kas oled 50k või 20k peal. Blindid tõusid jube mõnusas tempos ja esimest olulist kätt ei pidanud kaua ootama.

Mul 45k blindid 500/1000, avan eest 55-ga, saan calli keskelt ja sb-lt, bb snap All-in 16k, aga read oli, et ta üpris laia rangega paneb (oli just suure panga kaotanud). Küsin stäkki suurust, samal ajal vaatan, mida teised callijad teevad, ühel juba käsi muckis ja teine samasuguse ilmega...selge, isoleerin ja vastas A8, 40k pot, aga kaotan selle, oleks norm stäki saanud. No biggie. Lähme edasi, callin ühe noore agronoomi keskmise posi tõstet JJ-ga 12bb-ga(mitte mu standard move, aga tol hetkel tundus hea koht), Cashi-Rain 3bet buttonilt, ma hõõrun käsi kokku, nagu Hellmuth "my trapped work", algne raiseja foldib, nupud sisse, Rainil samuti hea käsi AQs, aga jackid peavad, duubel 60k peale.

Aega läheb edasi, lauas palju tuttavaid nägusid ei olnud, kui tuleb Kaarel V, temaga mängime levelil 2,5k/5k olulise poti, kus ma 50k stäkiga min raisen keskelt, ta lükkab 55k, ma snap KK-ga ja peab tema 77 vastu. Standard. Loen stäki üle, soliidne 100k, 20bb, saab veidikenegi pokkerit mängida. Hui! Toodi lauda põder(suomimies), kes iga otsus venitas, kuidas sai, tegi teatrit ja muud jama. Algul mõtlesin, et ta laksu all ja sõimasin ning callisin kella kogu aeg, Mida aeg edasi, sain aru, et tegu hälvega inimesega, eks käitusin päris nõmedalt, aga mis seal ikka. Ei oska neid somme nii hästi lugeda.

Just tema vastu tuli üks võtmekäsi. Blindid 3k/6k, mul 100k ja hilises pos AK, eest üks vene tüüp limbib, ma raisen 20k ja buttonil siis see somm , hakkab küsima palju järgi, jube teater läks jälle lahti. Kõrval kaks noort kutti omavahel arutasid, et raudselt AA, et niimoodi käitub, aga pagan, mina ei jälginud üldse. Olin armunud AK-see ning kui ta sujuva 50k tõstis, ei osanud mina turbo turniiril 15 bb AK reraise peale maha panna.ALL-IN! Ja ahhoi, showdown, bullets! Ta stäkk 94k, mul jääb alles 6k ehk 1bb. Turniir läbi? Ei! To be continuned.

Kolmapäev, 2. november 2011

Operatsioon Vaalküür

Neljapäeval on tulekul igakuune Pokerstars Live. Võimaluse korral olen püüdnud sinna jõuda. 70 euri sisseost, mängijaid 70-100, parajalt tummine auhinnafond, lahe 30k algstäkk, aga see-eest kiired 15 min levelid.

Vaatasin päeval, et juba 25 mängijat kirjas ning otsustasin üks päev ette ära osta, sest oli nii kui nii plaanis linnas poodides mütata ning kinos käia, nagu härradele kohane.
Jõuan kassiiri juurde ja tuleb välja, et üks päev varem satikas turniirile 16 eurone. Mõtlen endamisi, teeks kerge skautingu enne main eventi, kes ja kuidas mängivad sellist objekti.

Istun lauda maha, saan kohe aru, et callisin ennast riveril bustosse. Iga käsi kestab 5 minutit, vaikselt limbitakse 6esi floppi vaatama, check-call-check-call-check-fold on nupud, mida kasutatakse. Kõik istuvad vaikselt ja suu tehakse lahti ainult jagamise ajal. Tuimus kuubis, kui nii võib öelda. Arutatakse, mis kellelgi oli. "Oleks oma nelja paariga võitnud", "Mul oli 8T suited, aga kaks all-ini ees, ei callinud", "Paningi su AK-ga peale, kui all-ini 66-ga callisin" Käe ajal hoitakse peast kinni või raputatakse ja pärast öeldakse, "Kurat, oleks rea saanud". Päriselt?! Cool story, bro.. Kes veidi mu blogiga kursis on, siis ma ei salli taolist lauda.

Paar kätt ka, mis silma jäid. Eest tuleb raise, bb callib, flop K86 rainbow, bb betib 650-sse potti 1k, regular nupud sisse 3k, call. Rex KK, bb AK, blank blank. Regular särab nagu jõulupuu, pagan-mängisin-ikka-üli-hästi-selle-käe ilmega.
Limbitud pot, 6esi vaadati floppi 25/50 levelil. Riveriks on laual J79K8, pot 800, üks vana paneb 800 ja teine ägiseb minut aega (vahepeal konsulteerib ühe teise mängijaga, huvitav millega ta paneb), lõpuks ütleb, et "Sa blufid, aga ma panen K-ga kickerita maha". Siis teeb suured silmad, kui QT talle näidatakse.

Ise pidasin kuskil 50 minutit vastu, sest lihtsalt ei jaksanud olla. Tõusin püsti, kiirelt 10 minutiga rullis kulud ja piletiraha oskustega tagasi ning tulin tulema. Oleneb, kuidas homme läheb, teen ka main evendist kerge kokkuvõtte.

playmoneypro lõpetab