Uus/Vana Mina

Uus/Vana Mina

Teisipäev, 31. detsember 2013

Nägemist 2013

Head vana-aasta lõppu! Nii, sai kaelast ära selle kombega, mis 31. detsembril öeldakse.

Tuleb välja, et ma väga tihti siia enam ei kirjuta. Põhjuseid selleks on mitmeid. Enamjaolt see, et mul on teine blogi ja enamus mõtteid läheb sinna kirja. Siin võiksin pokkerist ja endast rääkida, aga pokkeriga pole viimasel ajal midagi märkimisväärset juhtunud. Olen võtnud tuure vähemaks ja proovin vahelduseks muudele elu ja tööasjadele keskenduda. Kes täpsemalt kursis on, siis suuri tööasju hetkel ei ole, aga iga uus algus on raske ja vaikselt püüan ennast uuel tandril proovile panna. Ja endast pole ka mahti olnud rääkida. Mul on lugusid ja huvitavaid situatsioone aastaga ette tulnud küll, kuid pole näinud põhjust nende kirjapanekuks. Võib olla peaks? Ei tea.

Sellegipoolest, päris nurka seda blogi ei viska. Aeg-ajalt üritan siia midagi kribada, sest statistika järgi, keegi siin ikka uudistamas käib.

Keegi on mu lemmikkoksist loo teinud. Üldiselt pole Smilersi fänn, aga olgem ausad, mõnikord sealt tuleb kulda!



Head uut aastat soovin ette rutates!

Olge mõnusad,
Ants Mängel, professionaalne aastavahetusevõtja

Reede, 1. november 2013

Tere õhtust!

Kuidas tänapäeval popid ja noortepärased tervitavad, kui pole 2 kuud näinud või kuulnud? Jou-jou, ahoi, tsiki-briki, tsau-mjäu või hoopis tere? Ebaselge ja arvatavasti ebaoluline.


Küll mõtlesin täna, et kas mul mitte ei olnud blogi nimega "m2ngeldesl2bielu"? Kuidagi unarusse on jäänud mõtete kirjapanek. Üldiselt on see tingitud minu põhihobi/töö pokkeri väikeste õnnestumiste, võiks isegi öelda ebaõnnestumiste, tõttu. Ma ei naudi hetkel mängimist ja olen ennast bustosse lasknud nagu väike miki. Juhtub! Aga hipidel polnud 70ndatel ka palju raha ja olid nad siis vähem õnnelikud? "Who knows" ütlen moekalt.

Hetkel keskendun oma teisele hobile sulgpallile. Pean sealgi blogi, annan harrastajatele trenne, teen ise põgusalt paar väljaaste sammu, võistlen, aitan korralda võistlusi ja hiljuti rääkisin ennast isegi Eesti koondise abitreeneriks. Vastutasuks saan õlale patsutusi, kiitvaid kommentaare ja respecti. Kuid viimati "eluentsüklopeediast" järgi vaadates nende olukordade eest raha sisse kasseerida ei saa. Eks aeg näitab, kaua ma suudan vabatahtlikutööd teha.

Aga muidu läheb mul hästi!


Esmaspäev, 26. august 2013

Ma vist hakkangi professionaalseks laagriskäijaks

Viimased poolteist nädalat olen olnud täielikus spordipalavikus. Nimelt kõigepealt olin treener täiskasvanute laagris 5 päeva ja siis paar päeva puhkust ning 3 päeva veel treener/mängija veel ühes spordilaagris. Halb uudis, et keha - eriti jalad - valutab(vad), aga hea uudis on, et üldenesetunne sai positiivse süsti.

Esimene laager erines seepoolest, et tegime 90% sulgpalli ja olin 90% treener. 26. aastasena olin seltskonnast kõige noorem, kuid tean neid inimesi juba eelmistest laagritest ja päris kihvt punt tuleb tavaliselt sinna kokku. Kõik neli õhtut kogunesime puhkeruumi, mängisime mänge, sõime, jõime, laulsime, tantsisime. Huvitava faktina olgu öeldud, et mulle hakkas selline õlle/mahlajook nagu Radler maitsema - kusjuures mitte ainult mulle. Nägin esimesel päeval, et keegi ostis seda ja edasi levis see nagu viirus - 4. päeva õhtuks oli kohalik Konsum suvejoogist tühjaks ostetud.



Teine laager oli kõvasti kurnavam, mitte ainult füüsiliselt. Kõhulihaseid me küll ei teinud, kuid millegipärast valutavad need kohad ka. Selles laagris olin 15% treener ja 85% mängija. Tegime 5% sulgpalli ja 95% muud sporti ja meelelahutust. Kokku oli rahvast 14, jaotasin nad kolme võistkonda ja hakkasime võistlema - kokku tegime 20 erinevat ala alates korvpallist ja võrkpallist, lõpetades õlledegusteerimise/äraarvamisega. Esimene õhtu jõudsin kell 5 magama, teine õhtu kell 2.30. Ja ma veel magasin palju võrreldes mõndadega. Kuid pea eranditult olid kõik kell 9 hommikul all sööklas söömas nagu kord ja kohus. Respect! Kuni viimase alani oli seis pingeline. Lõpliku järjestuse otsustas saalibändi ning madinat/pinget jätkus. Eraldi tahaks kiita 3 tüdrukut, kes mitte kordagi ei vingunud ja andsid endast igal alal parima. Lõpetuseks toon välja võistkonna/ punktisumma/liikmed ja individuaalsete auhindade saajad.

SININE 820 punkti (alavõite 7) - Margus, Ants, Anu, Siim, Joonas
MUST 810 punkti (6) - Ott, Kaisa, Indrek, Tõnis

ROHELINE 785 punkti (7) - Marko, Priit, Gretel, Mikk, Taago

Parim ründemängija - Marko
Parim kaitsemängija - Priit
Kaardihai - Gretel
MVP (Most Valuable Player) - Marko
Parim nali - Indrek
Parim naine - Anu



Kohtumiseni järgmisel aastal!



TOP20 Sulgpalli inspireerijad

Mul saab see sügis 20 aastat sellest, kui ma esimest korda Lasnamäe hallis sulgpallireketi kätte võtsin. Selleks puhuks avaldan edetabeli, kes on mind kõige rohkem inspireerinud, toetanud ja pannud mind seda ala armastama.

1. Koit Muru - Esimene treener, kes esimesed aastad sõitis 3 korda nädalas kell 9 hommikul ainult mulle ette lööma.
2. Ema/Isa - Alati mind innustanud nii vaimselt kui ka majanduslikult noorteeas, et ma saaksin välisvõistlustelt kogemusi.
3. Jüri Tarto -Tema trennidest olen kõige rohkem ise treenerina erinevaid harjutusi ja nõuandeid kõrva taha pannud.
4. Aigar Tõnus - Kõige kauem mulle trenni andnud treener, kellega koos olen võistlusreisidel aega veetnud (tervitaks kõiki neid autosõite).
5. Raul Must - Minu sõber/rivaal/meespaarismängupartner/võistlusreiside kaaslane algusaastatest peale. Tänu tema konkurentsile ja koos saavutatud noorteturniiride kogemustele, olen see mängija, kes ma hetkel olen.
6. Indrek Küüts - Mu esimene eesti mängija, kelle moodi ma tahtsin tulevikus mängida.
7. Kaisa Kaljurand - Minu üks esimesi segapaarismängupartnereid. Julgeim tüdruk, kellega ma koos olen mänginud, sest tema ütles mulle mängu ajal julmalt vastu ja pani mind paika, nii kui ma nägusid hakkasin tegema või niisama halvasti ütlesin. Siiamaani mu üks parimaid sõbrannasid.
8. Karoliine Hõim - Mu lemmik segapaarismängupartner, kellega koos on võidetud mitmed noorte kui ka täiskasvanute meistritiitleid. Minu arvates eesti läbi aegade parim nais/segapaari naine. Ei saa mainimata jätta ka kõiki neid lahedaid pidusid, mis tema ja ta õde korraldasid, mis omakorda hoidsid mind sulgpallipulsil.
9. Mikk Aru - Hea sõber ja noorteklassis mängisime mõne aasta koos paari ning saavutasime mõned head võidud. Tema roll on eelkõige olnud väljakust eemal meeleolu üleval hoidmisel.
11. Andres Aru - Minu praegune meespaarismängupartner, kellega saan väljakul kõige paremini läbi. Üllataval kombel suudab ta minu tujutsemist ja klounaadi taluda. Eks aeg näitab, kaua ta suudab seda taset hoida? :)
12. Heiki Sorge - Kui ta veel aktiivselt mängis avaldas mulle tema puhul muljet füüsiline vastupidavus ja mitte allaandmine. 13 aastat Eestis üksikmängus võitmatuna püsida ei ole ka päris naljaasi.
13. Rainer Kaljumäe - Konkurent nii noorteklassis kui ka praegu. Kunagi olid meil tasavägised üksikmängud, nüüd keskendun tasavägistele paarismängudele. Meeldiv seltskonnakaaslane.
14. Kristo Kasela - Sulgpalliseltskonna raudtala. Nagu see ütlus: "Kes siis Kaselat ei tea?" Aga samas see võis Roberti või Rolandi kohta ka käia. Ebaselge.
15. Indrek Luts - Ma arvasin, et ma olen esisulgpallifanatt, aga siis sain temaga tuttavaks. Minu arvates hetkel parim meelelahutusliku jutu ja naljamees sulgpallimaastikul.
16. Sandra Kamilova - Noorteklassis, nii kui Sannu trennis oli, andsin alati endast trennis maksimumi, sest kuidagi pidi talle ju muljet avaldama. Lahe/tark/ilus neiu.
17. Kalle Kaljurand - Alati positiivne ja muhe mees. Mängisin ka mõnel võistlusel 17-18. aastase poisiklutina temaga paari. Sain õpetlikke nõuandeid ja imetlusväärne on tema sulgpallihing. Isegi kui kõik kohad valutavad, siis alati on olemas kapsikamm ning 10 mintsa varem kohale ning kreemitame kohad sisse ja väljakule mängima! Vabandused on nõrkadele.
18. Peeter Ärmpalu - Temalt omandasin veidi mängustiili, mis seisnes põrandal libisemises ning loomulikult seljatagant ja jalgevahelt löögid.
19. Meelis Maiste - Tema meespaar Küütsiga on mulle alati meeldinud ja oi kuidas ma tahtsin neid ükskord alistada. 2005nda aasta Eesti Meistrivõistluste meespaari finaalis me suutsime neid Mustaga esimest korda võita. Mu karjääri üks magusamaid võite!
20. Vahur Lukin - Ta oli küll minust paar aastat vanem ja me noorteklassis väga tihti algul ei kohtunud, kuid mida aeg edasi seda rohkem me madistasime ja siiamaani. See, kuidas Vahur sporti üleüldse jõuab/viitsib teha on muidugi märkimisväärne. Ja ma mõtlesin, et ma olen suur spordipoiss.

Pühapäev, 11. august 2013

TOP20

Kes minuga viimasel ajal läbi on käinud on vaikselt kursis, et mul on edetabel oma tuttavate kohta. Ideaalses maailmas ja sinisilmsetele neiudele võib ju öelda, et sa oled maailma kõige ilusam naine, kuid olgem ausad - me kõik hindame inimesi erinevalt. Ärge kindlasti võtke antud listi südamesse ja kui tunnete, et olete järjekorras liiga kaugel, siis mõelge positiivselt - teil on alati võimalus tõusta kõrgemale. Kas mõne komplimendi, välja tehtud õlle või niisama hea naljaga näiteks... Lihtsalt, et kinnitada, et tegu pole blufiga, siis teen reitingu seisuga 11.08.2013 avalikuks. Siin nad on - Ants Mängeli TOP20 meest ja naist!

MEHED
1. Indrek L
2. Joonas R
3. Mikk A
4. Kristo K
5. Mart K
6. Mart J
7. Indrek K
8. Siim S
9. Marko M
10. Rainer K
11. Raul M
12. Andres A
13. Sander S
14. Tõnis E
15. Priit L
16. Mikk S
17. Vahur L
18. Rauno K
19. Erki E
20. Mikk O

NAISED
1. Kaisa K
2. Kaisa K
3. Kätlin P
4. Kaisa K
5. Gretel A
6. Johanna L
7. Sandra K
8. Ketly F
9. Melissa M
10. Triin R
11. Kärt V
12. Eve V
13. Laura V
14. Rille P
15. Mairi M
16. Merily H
17. Kertu M
18. Raili K
19. Grete T
20. Kätlin P
21. Siiri R
22. Viirika S

Neljapäev, 8. august 2013

Kaks rummkoolat

Üks huvitav intsident Rocca al Mare pokkeriturniirilt. Istun rahulikult rebuy ajal esimestel levelitel lauas. Püüan inimestega väikest vestlust arendada. Minust paremal üks vanem härra tellib rummkoola ja ma siis suusoojaks tümitan teda stiilis, et kas kolmapäev liiga vara ei ole, et magusat peokokteili nautida? Saan kerge ebamugava naeratuse. Siis küsin üle laua, et kas keegi härrale seltsi ei taha minna, et joob siin nukralt üksi. Ma nägin toda meest esimest korda ja ma pole järgnevat käitumist varem kohanud. Nimelt hüüab ta baaridaamidele, et paluks 2 topeltrummkoolat. Ma mõtlen endamisi "Nice, rääkisin endale kerge joogi välja!". Paari minuti pärast tulebki ettekandja ja nüüd tuleb jutu püänt.

Härra: "Ei, mina maksan ühe eest. See vend maksab ise, ta ju nii rikas!"

Ma olen hämmingus. Nagu mis mõttes sa tellid joogi tundmatule ja põhimõtteliselt paned ta eriti ebamugavasse situatsiooni. Äkki ma olen autoga? Ja veel mis kommentaar? Kust ta seda võtab? Ma võin miski vaene üliõpilane olla, kes õppelaenu eest mängib antud turnat.
8 eurot ei ole ka teab mis väike raha, et komöödia pärast kinni maksta. Otsustasin stseeni mitte teha ja kuna mul kurk tõesti kuivas, siis pigistasin silma kinni ja köhisin rahakoti hõlmad valla.

Reede, 2. august 2013

Parem võita flippe, kui kaotada domineeritud olles

Otsustasin neljapäeva õhtupoolikut veeta Rocca al Mare kasiinos pokkeriturniiri mängides. Formaadiks 22 eurone NL Texas freezeout, 35 mängijat. Olen viimasel ajal korra nädalas sinna sattunud ja on üsna lõbus olnud. Minu arvates panused jätavad sellise mõnusa home-game mõõdu mulje, kuid ausalt öeldes, osad inimesed võtavad liiga tõsiselt seda nuppude liigutamist.

Eile samamoodi, tõmbasin oma tavalise möla lahti, aga esimestel levelitel on kõik nagu matustel või surnuaias. Olgu, veidi arusaadav ka, sest seltskondlik jää ja ebamugavus on loomulik. Pärast umbes 20. minutit saan diilerilt juba teise hoiatuse, et kui ma kohe vait ei jää, siis saan 15. minutise penalti. Kuid vaikselt hakkab seltskond leebuma ja saan isegi mõned itsitused, ka diilerilt.

Olgu turniirist ka. Mõned huvitavad situatsioonid tekkisid ja polegi ammu siin käsi postitanud.

Esimene suur käsi mida mängin, 25/50 levelil, olen umbes algstäki 3000 peal. Limbin utg emandatega, lihtsalt et ei taha et mu reisi calliks ala 4-6 inimest. Kari limpijaid järgi, aga buttonil üks noor agronoom paneb 250, idekas. Lisan vürtsiks väikse jutu ja panen 600, tema ainukesena callib. Flop AQA, check-check, turn 5, panen 1500 panka 400, callib, river 9. Panen 1100 ja ta paneb insta mu all-in. No ma ei mäleta, millal ma viimati maja oleks foldinud, aga antud olukorras ma ei tea, mida ma beadin. Kuid mul on nii vähe taga ja callin maha, avab 99.

75/150 levelil, avan AK-ga 400, bb üks daam callib. Flop A25 kaks ärtut ja ta donkab välja 2000! Mul viskab klotsi kokku, et mida teha, mul stäkk 6k tal umbes sama palju. Üks nali oli ka kogu aeg lauas, et alati tuli ärtu kokku ja alati oli kellelgi ärtu mast. Igatahes, obvious ma ei foldi, aga mõtlesin, et hoiaks ta blufid sees ja callin ainult. Turn must 8, checkib, ma panen 1500, call, river ruutu J, ta check, ma 2000 ja insta callib KJ ärtudega. Peab meeldima.

11 mängijat alles, mängime 5esi lauas, utg avab 200/400 levelik 1k, 5k-se stäkiga, mul 15k buttonil AJ ristidest, panen väikse speechi, et davai sõidame ja reraise 2,5k. BB minusuuruse stäkiga vajub tanki ja ainult callib, utg foldib. Flop 553 kaks ristit, ta check, ma mõtlen no hea küll, sõidame kiiremini, panen 3,3k, ta callib, turn 4, check, mul 9k taga, keskel juba tummised 12k, chekin järgi, river blank 8, ta check ja ma mõtlen, et ei kanguta teda välja ja avab arglikult KK ja lisab, et kartis, et mul ässad. No ütleme nii, et kerge cooleri elasin üle.

Finaallauas sai kino, enamus olid juba soojaks ennast rääkinud ja hea meeleolu püsis. Vaikselt foldisin ja hoidsin pahandustest eemale. 6 said raha (isegi 7, sest lappisime igaüks 5 eurot bubblepoisile). Ühel hetkel blindid jõudsid järele ja siis pidi nuppe lükkama hakkama ja ma muidugi jooksin ebareaalselt. Kõik flipid tulid ära, et mul oli paar ja vastasel kaks ülekaarti, enamasti AK või AQ ja mõne käega olin chipliider.

Heads upis olin ühe noore netigrinderi vastu ja püüdsin tema suure bluffi kinni. Eks ta tahtis juba linna peole minna, kogu aeg helistati talle. Seekord siis niiviisi, et esikoht ja 220 euri, raskel ajal abiks ikka!

Neljapäev, 18. juuli 2013

Pokkerietikett 101

Viimasel ajal olen püüdnud pokkeriga taas sinapeale saada. Isu on olemas ja vahelduseks oman praegu head jooksu. Isegi on paar korda üle pika aja lives nuppe liigutamas käidud. See toob mind tänase teema juurde - kuidas käituda/mitte käituda pokkerilauas.

Esiteks olgu öeldud, et ma olen kaugel ideaalsest etiketi järgijast ja võite vabalt minuga mitte nõustuda.

"Sul jääb veel alles"
Kui oled just (väga) suure poti kaotanud ja silma järgi otsustades on võrdsed stäkid. Ma vihkan neid lohutavaid kommentaare, et "sul jääb veel alles". Vahet ei ole, kas oled kaotanud flipile või 3 outerile ning minu meeleseisundit ei paranda see, et mul 1 bb alles jääb. Kuldreegel on see, et olge lihtsalt vait paar minutit.

"Sa läksid sellega all-in?!"
Hiljuti oli turniiril huvitav seik. (5 eurose) Rebuy ajal callis üks tüüp A5o kaks mõistlikku all-ini ära ja võitis mingeid emandaid ja kaheksaid. Ebaoluline. Küll aga otsustas üks vend üle laua hüüda sellise sa-oled-räme-fish-häälega - sellega callisidki vä? Iroonilisel kombel umbes 5 kätt hiljem otsustas ta ise 3 mehe samasuguse all-ini ära callida A5-ga. Olgu, tal oli suited ka.
Ühesõnaga, proovime võimalikult vähe teiste mängustiili ja otsuste üle möliseda!

"Pokkeritargutajad"
Tegemist on enamasti noorte kuttidega, kes on endast meeletult heal arvamusel ja ei suuda uskuda, kui head pokkerihaid nad on. Ma tean, et laua taga huvitavat vestlust arendada on raske, aga come on?! Veel ma ei salli, kui nad mõtlevad igat tänavat kuskil 30 sekundit. Pluss, kui saavad lauas kokku kaks pokkeritargutajat, siis nad üritavad coolid välja näha ja räägivad 6 ja 7-bettimisest, kuid kui mänguks läheb, siis on ainult opening raise ja raise callimine.

"Aitäh/Sorry"
See on mõnus soola raputamine haavale. "Aitäh", siis kui oled domineeritud ja kaotad panga ning "sorry", kui domineerid vastast ning ikka kaotad panga. Kas on raske lihtsalt vaikuses oma nupud stäkkida? Muidugi on erandeid, kui soovid oma sõpra needleda või kuskil rebuy ajal nalja teha.

Kolmapäev, 10. juuli 2013

Jaanid ja muud mängud

Julgeks soovitada uut homegame mängu, millele me panime nime Crazy Pineapple Express. Kindlasti on sellel teine nimi, aga ebaoluline. Igatahes mäng käib nii, et kõigile jagatakse 3 kaarti, toimub panustamine enne floppi, flopil uuesti panustamine ja kõik alles jäänud mängijad viskavad ühe kaardi ära, siis turn panustamine ja enne riveri jagamist saavad kõik käes alles olevad mängijad ühe kaardi juurde, viimaks riveri panustamine ja käest mängib 2 kaarti. No limit all the way.
Ütlen spoileriks, et see on action mäng ja väga lõbus.

Jaanipäevast on piisavalt kaua aega mööda läinud, et kainelt ja adekvaatselt neid sündmusi meenutada. Süstisime Honda Shuttlega viiekesi 21. juunil Hiiumaale. Tugevamad külalised pidasid 24. juunini vastu, korraldajad isegi 26ndani.

Ilm oli tagasihoidlikult öeldes idekas! Kui sinna veel lisada seltskond, kes närvidele ei käi ja super maakodu, siis summaks saame ühe igati mõistliku nädalavahetuse. Kavas oli saun, pokker, alias, võrkpall, korvpalli visked, reisile sinuga, grill, rand, fresbee. Korraldasime ühe võistkondliku turniiri, mis koosnes 7. alast ja puhtjuhuslikult sattusin võitjate tiimi. Oma osa oli muidugi selles, et minu kätesse usaldati võistkondade koostamine. Ei, mõistlik!

Kolmandal päeval hüppas jutt kuidagi Maire Aunaste juhitud saate Reisile Sinuga peale. Ei näinud põhjust, miks mitte seda matkida. Selleks ajaks oli juba jää korralikult murtud ja geniaalseid vastuseid tuli üksteise järel.
Kuigi oli plaanis hüpata ka kohalikele jaanipidudele, siis mõtteks see jäigi.
Kokkuvõttes sai suveüritustelatt kõrgele asetatud, kuid väljakutsed ongi selleks, et neid ületada. Ma ei ole kindel, kas nii öeldakse.

Teisipäev, 11. juuni 2013

Situatsioonid ja subjektid

Kui ma alustasin selle blogiga, siis mul oli kindel visioon, et sellest saab 95% pokkeriblogi. Küll aga pole viimasel ajal eriti midagi kirjutada sellest. Igav juba korrutada, et võitsin või kaotasin nii palju - enamasti siiski kaotasin. Tegelikult, kui su elu koosneb 95% pokkerist, siis ma tunneksin sulle kaasa.

Hiljuti käisin sõbra sünnipäeval ühes maakodus linnast väljas. Tegime võistkondlikku fresbee turniiri - soovitan proovida. Isegi parem seltskonnamäng kui pudelikeerutamine.
Ma olin vist ainuke vallaline meessoost isik, siis sain näpunäiteid, kuidas seda muuta. Tuleb minna sellise suhtumisega neiu jutule, et ma saan täna kala. Punkt! Ja kuskil ühel korral kümnest saadki.

Eile asendasin ühte täiskasvanute trenni. Pean tunnistama, et olin veidi ärevil. Trenne mulle meeldib anda, eriti veidi vanematele ja sulgpallimõistes vilunumatele. Mitte, et mul midagi laste vastu oleks, aga see lasteaiakasvatajaroll ei ole kuigi nauditav mu jaoks. Igatahes ülivinge oli ja tuletas mulle meelde, et sulgpallitreenerirolli ei tohi ma unustada.

Varsti tuleb jaanipäev ja selleks ajaks on mu üks hea sõbranna organiseerinud paberi peal objektise ürituse. Läheme 15 pealise kambaga Hiiumaale tema maakohta. Minu ülesandeks on antud (sport)mängude korraldamine. Usun, et tuleb lõbus, peaasi, et ilma oleks ja ma situatsioonidest ilma ei jääks.

Neljapäev, 16. mai 2013

Positiivse mõtlemise jõud

Pole ammu kirjutanud ja kangesti tahaks ühe naljaga alustada, kuid ajutise invaliidina pole selles vallas üldse õiges meeleolus. Paar postitust tagasi kirusin Eesti Meistrivõistlustel saadud vigastust ja see kukkus tõsisem olevat, kui esialgu arvasin/lootsin - pidin põlveoperatsioonile minema. Ainukesed meeldivad elemendid selles protsessis olid kahtlemata narkoos ja võimalus, et saab tervise korda, kasvõi mõneks ajaks. Kuigi nagu vanemad ja targemad oskavad hoiatada, et see viimane mõte on kindlast kaugel.

Sportlase hooaja võib siis lõppenuks pidada. Kui Anu Säärits tuleks klišeeliku küsimusega: "Mängel, kuidas sündmuste kulgemisega rahule jäid?" siis krigistaks hambaid ja saadaks mõttes kõik pikalt. Aga nagu vanarahvas oskas juba lohutada - see on läind! Tuleb leida midagi positiivset. Hea, et profisportlaseks ei hakanud. Õnneks valisin palju kindlama ja turvalisema elatumisallika. Või oota, ei valinud ju!

Pokkeris naudin hetkel mõnusat turniiripokkeri variatsiooni. Üritan hästi ja distsiplineeritult mängida, kuid mõnikord jääb kõigest väheks. Naxerlikult sõnastades läheb kõik mutiauku. Aga üks tark tüüp on kunagi öelnud, et tuleb leida midagi positiivset! Vähemalt ilm on ilusaks läinud ja suvi ees. Ühistransport on ka tasuta.


Neljapäev, 21. märts 2013

Topelt pimepanus

Nautisin oma tavalist teisipäeva õhtupoolikut ning lõin aega parajaks seriaalide vaatamisega, kui helistab sõber ja kutsub välja. Ma kontrollin kalendrit ning pärin ikka üle, kas see õhtu? Tuleb välja, et tal kaks sõbrannat tahavad välja minna ja sõber kutsus mind ka, et numbrid võrdsed oleksid. Esimene mulje oli et "why-not-Annely?!" - kõlas olukorra ja objetkiselt. Nii ma siis sammud linna seadsin.

Kuigi paberi peal oli tegemist pimekohtinguga, siis tänapäeval kustutab Facebook kõik pimedused ja võiks selle olukorra isegi  valguskohtinguks ümber nimetada. Sellegipoolest oli ärev tunne sees, sest ma pole väga tihti sellistel üritustel käinud.

Igatahes, meie pakkusime, et teeme esialgsed tutvumisjoogid neutraalses Foorumi Patrickus, kuid neiudel oli selline peotuju sees, et mis soojendused?! Otse Club Veenusesse pidu panema nagu teisipäeviti kombeks on. Jõudsime sõbraga isegi Veenuse Happy Hourile ning väiksed rummikoksid ette ja ootama. Koht oli rajuks õhtuks valmis. Kogu klubiseltskond oli leti ääres jooki tellimas - need mõlemad pidulised...

Saamegi lõpuks kokku, kiire ebamugav tutvustamisring ja mul jääbki üks nimi valesti meelde. Esimese mulje reiting kukub nagu küps õun puu otsast. Pole viga, kompenseerin mõne õigesti ajastatud naljaga ja meeleolu tõuseb. Peab mainima, et neiud olid välimuselt tipp-topp üles löödud ja üks oli isegi üllatavalt jutukas. See oli hea uudis, halb uudis oli aga tema harjumatult ebameeldiv jutt, mis ei olnud naljakas, huvitav, tark ega meelelahutuslik. Põhimure oli , et kui raske neil on, et nad on nii ilusad ja kõik mehed ihaldavad neid. Teine sõbranna oli arvatavasti seda juttu juba sada korda kuulnud ja sisustas enamuse aega telefonis surfates... Terve õhtu jooksul viidati mulle kui mu sõbra sõbrale, mis on iseenesest arusaadav ka, kuna mu nimi on tõesti pikk ja raskesti meeldejääv.

Tiksusime veidi, siis liikusime edasi Nimeta baari ning selleks ajaks oli mul juba kopp ees. Ei saanud ära ka minna, sest sõber oli ühest neiust huvitatud. Küll heideti mulle ette, et miks ma ennast purju ei joo ja välja ei tee või ei tantsi. Ühesõnaga päris kohutav! Aga nagu öeldakse - kohutav kogemus on parem, kui mitte mingisugune kogemus.

Kolmapäev, 20. veebruar 2013

Head uut aastat!

Tere jõudu!

Kas head uut aastat on hilja soovida? Aga tänada õnnesoovide eest? Või kurta pokkerikeeles bustot olemist?On küll hilja, kuid mulle see üldse ei loe. Tundus mõistlik Code One viitega alustada. Mis siis toimunud on?

Jaanuaris võtsin endale pokkerist pausi ja keskendusin sulgpallile. Osalesin rahvusvahelise võistluse korraldamisel, käisin harrastajate treenerina laagris, tegin trenni, mängisin Eesti Meistrivõistlustel.

Kõik läks hästi, välja arvatud viimane sündmus. Endale omaselt kõrged eesmärgid jäid täitmata, sain mõlemas mänguliigis 4. koha, millega ei saa kuidagi rahul olla. Ma ei tahaks vabandusi tooma hakata, aga keha andis peale kolmandat mängu teada, et aitab, kuid mul oli veel vaja 3 mängu pidada. Mõttes oli medalimängudel ka loobumiskaotus anda, kuid kuna tegemist oli paarismängudega ja kohustustega paariliste eest mängisin läbi valu ja kaotasin mõlemad mängud. Nagu kombeks öelda - läks ära!

Mis pokkeris toimunud on? Viimased kuud on tagasihoidlikult öeldes kehvad olnud. Ma ei ole mänginud hästi, ei ole jooksnud hästi ja ei ole distsipliini hoidnud. Päris halb kombinatsioon! Kõike seda arvesse võttes olen kaardimängust rohkem puhanud ja arvatavasti jätan ka Eestikad Lives vahele, kuna pole vormis ja õiges meeleseisundis.

Mu psühholoog on tahtnud mu noort hinge päästa juba viimased 12 kuud. "Ants, ära mängi pokkerit! Sa mängid kõik raha maha! Mine tööle/kooli!" Ütleme nii, et ta on lähemal selle eesmärgi saavutamisele, kui kunagi varem.