Uus/Vana Mina

Uus/Vana Mina

Pühapäev, 30. detsember 2012

Montly Special Tartus

Komistasin korraks Tartusse, kus oli mõnepäevane sulgpallilaager. Reedel tegin sümboolsed rummikoksid ja mõtlesin, et vaatan korra lõunamaa Olympicu regularid ära - seoses Montly Special turniiriga.

Mul ei olnud üldse plaanis mängida, jõuan 9ks sinna ja tuleb välja, et hiline reg. veel käimas. Ütleme nii, et räägiti ära ja enne kui aru saan istun Kännu, Coca, kahe noore tüübi ja Šak Norrisega (ma ei mäleta, mis ta õige nimi oli) ühes lauas.

Esimene käsi, milles ma ise ei saanud veel osaleda, näen kuidas Känd vajutab riveril potsize beti laual J9524 ja noor tüüp ägisedes callib. Känd avab võidukalt 23, viienda paari okei kickeriga ja scoobib. Saan esimese käena AKs, avan algstäki 10k-ga CO-lt 150/300 juures 700, Känd kütab SB otsa 2100 ja tuleb tõdeda, et ma ei mäleta, millal ma viimati ühe käega lives välja oleks langenud. Võimalus oli, kuid ta paneb kirudes mu All-ini peale maha. Siis tuli periood, kus teised liigutasid siia sinna nuppe, väga pottides ei osalenud, ühe suure poti mängisin TT9KQ laual, callisin AQ-ga Kändu 2 tänavat ja avas KT. Standard.

300/600 levelil SB Šak Norris limbib, mul 6,3k ja A5o, lükkan sisse, saan calli A7o käest, river 5 ja duubel. Oluline käsi tuli 600/1200 blindidega saan CO-lt punased JJ, panen 2,5k 12k stäkiga, Lauri Nugin paneb mu BB-lt All-ini AQ potidega, snäpin, flop A24 kaks potit, mõnus gin-toonik flopp temale, aga turnis otsustan oma oudid duublisse lükata kui tuleb teine A ja river ongi poti J ning saan peaaegu average stäki. Siis kuivan uuesti ning 1k/2k levelil pushin SB pealt 12k 88-ga ning BB (mingi uus tüüp, kes hiljuti lauda toodi, pole kordagi näinud) foldib pikalt mõeldes 66. Ma ei tea kuidas?

Natuke turniiri käigust kõrvale põigates, siis kõige rohkem häirib mind live pokkeri juures aeglased diilerid ning kohe selle järel tuleksid aeglased mängijad. Just viimati mainitud härra langes sellesse kategooriasse. See on paratamatu, et turniirid lähevad mingi aeg shallowks ja nii öelda loteriiks, aga selline asi ajab närvi, kui venitatakse - ma ei tea, kas meelega, kuid vahet pole. Toon näite, kui 1,5/3k levelil, button läheb all-in 28k ning bb (venitaja tüüp) mõtleb julgelt üle minuti, küsib palju juurde, mängib chippidega ja lõpuks open-muckib T3o. Lihtsalt nii halb!

No vot ja ma kuivasin, kui sai just nii olulises lõpufaasis mängida üle mõistuse vähe käsi. Langesin 2k/4k levelil, kui callisin ennast bb pealt 11k sb pushi peale Q7 sisse ja kaotasin A4-le. Jäin minibubblesse ning auväärne 7. koht ja cashisin täpselt mitte midagi. Küll tahaks õnnitleda Cocat, kes mängis hästi ja pani selle asjanduse kinni, GG!

Teisipäev, 11. detsember 2012

Paarissuled ja niisama

Hellou, tsikid, härrad, rahabossid, highrollerid, grinderid, sulgpallurid, sõbrad, tuttavad, võlausaldajad, fishid! Viimane sõna ei meeldi mulle, ma ei teagi, miks ma nimetasin. On juba oma aja üle elanud. Pakuks midagi alternatiivset samale inimtüübile - viplased.

Igatahes on juba aega mööda läinud ja jõulud ning uusaasta paistavad. Mis siis toimunud on? Pokkeris olin lähedal elu suurimale hitile, mis oleks kesise aasta meeldivaks teinud. Juba selle meenutamine teeb meele mõrudaks. Mängisin The Big 8 taalast, 6000 mängijaga 9 tundi ja juhtisin turniiri 90bb kui 15 alles oli ning langesin 10ndana või oli 11. Ebaoluline, 300 taala pole paha, välja arvatud, et jõuluvana peaauhind 6,8k taala jäi umbes 1,5h kaugusele. Mis seal ikka.

Nagu eelmine postitus viitas, siis olin spordist mõnda aega väljas. Lõpuks võtsin eelmine esmaspäev kipsi ära ja krapsti trenni. Jäin veidi hiljas ja kohe teised kutid, et hakkame peale, ei jõua mängida. Mõnusalt külmas Kalevi hallis tõmbasin umbes 3nda löögiga parema käe õla ära. Nagu mis mõttes?! Vist  ei olegi olnud päeva see hooaeg, kus mul aju signaali annab"Et jah, Ants, midagi ei valuta. Mine liiguta!"

Aga võistlusnälg oli nii suur, et laupäevaks olin Tartus Paarissulgedel nagu Juku platsis, küll valuvaigistite toel. Mängisin esimest korda valitseva Eesti meistri Kristjan Kaljurannaga ja täitsa hästi klappis. Kohe näha, et sulgpallurite perest, löögid olemas ja mis olulisem, teab kuhu lüüa ja kus olla. Saime gruppi venelased, kes pole vist kordagi nii Eestis, kui Soomes ühtegi meespaari mängu kaotanud. Nende käest saime ära, aga õnneks kaks said alagrupist edasi.

Veerandis võitsime Tartu ebajumalat härra Musta isiklikult. Eks tal partner Rääbis veidi noor ja kogenematu, kuid sellegipoolest oli see magus. Mänguplaan nägi ette Rääbist väljakul jahtida ja jalgpalliterminit kasutades "parkisime kahevagunelise bussi" väljakule ja lasime poistel dikteerida ning kontratega nõelata. Teises olime vist 20/14 ees , aga saime alles 21/19 kätte, esimene oli valikuga. Must ütles õigesti peale mängu, et Euroopas sellise stiiliga mänge ei võida ning nõustusin temaga. Aga paar korda aastas Paarissulgedel võib.

Poolfinaalis tulid klubikaaslased Lukin/Kivinurm ning madistasime nendega samuti täie raha eest. 21/19 kolmandas, eks oli õnne ka lõpus. Kui juba 19/19 otsustavas on, siis juba põhimõtteliselt viskad võidu peale münti.

Finaalis jälle venelased, teine geim õnnestus normaalselt ja oli isegi geimpall, aga rohkemaks energiat ei olnud. Scoopisin teise koha eest 10 eurot plussi ja investeerisin Püssirohus gin toonikusse. Rääkides afterpartyst, siis ei pidanud pettuma. Küütsionu andis öömaja ja sauna, Maasikas produtseeris tantsu ja olukordasid ning kasiinot ei toetanud. Võiks isegi omavahel öelda, et transformeerusin õhtu käigus Jukust Arnoks.

Muud nagu praegu ei olegi. Ootame jõulud ära, siis saab kingitustest või millest iganes rääkida.