On alles nädal olnud. Tore kaasa elada kohe, kui eesti sulgpalli mängijatel hästi läheb.
Raul ja Kristjan andsid endast parima kindlasti, aga seekord võitu ei tulnud. Samas tahaks meelde tuletada nende kevadise otsustava võidu toonud mängu sakslaste vastu sõpryskohtumises - 28:26 3.geimis.
Helina ja Kati-Kreet mängisid ka enda koha välja, kus 2 võidu ja 2 kaotusega jäädi pidama veerandfinaalis. Eks seal veel yks võit ja medal koju tuua, on veidi õnne ja ka kõrgemal tasemel mänge tihedamalt vaja.
Kristin sai keerukast alagrupist teisena edasi ja kaotas 16. seas aasia juurtega sakslannale kolmes geimis. Ikka samm-sammult edasi, suurem lähieesmärk olympia Tokios jälle lähemal, punktilisa ju saadud.
Kuid täna võib olla ajalooline hetk Eesti Sulgpalli jaoks, kui tiitlivõistlusel täiskasvanute klassis medal koju saada. Kas Raul Must suudab seda? Ei tea, aga miks ka mitte?! Hoiame koos pöidlad peos ja ehk saab õhtul pöialdest peos yks kõva sulkapidu :)
Kuigi mängu ylekandeid pole Euroopa Mängudelt väga saanud, on siiski hea näha klippe ja pilte IG-st ja intervjuud on olnud särtsu täis -parajas toosis enesekindlust ning positiivsust!
Võib öelda julgelt, et sulgpallur eestis olla on Uhke ja Hää!