Viimasel ajal on mind - usun ka väga paljusid teisi - vallanud tõeline "jalgpallipalavik". Ma ei pea ennast küll suureks fänniks, kaugel sellest. Suuri tiitlivõistlusi vaatan ikka ja olen kursis Eesti koondislastega ja koduvõistkonna ning lemmikmeeskonna kulgemisega, aga see, mis lähiajal toimub, on ikka ulme. Endal tekib selline hasart sisse, oled kõik jalgpalliga seotud nupukesed Postimehes, Õhtulehes, Delfis ära vaadanud ja igaks juhuks veel füüsilised ajalehed ka, et iga väiksemagi statistlise või kõmulise detailiga kursis olla. Kui siis lõpuks mängupäeval teleri taga või pubis sõbradega koguned, saad aru, et ka teised on samal lainel ja tekib ühtsustunne.
Eilne loos samuti. Kindlalt parim variant. Pealegi peab nendele Iirimaa jalgpallitegelastele, kes otseülekande ajal juba põhimõtteliselt kõrgeid viisi kokku lõid, koha kätte näitama. Tuletagem meelde, millest sai kõik alguse? Fääri saartelt, kus järsku tekkis "meil-pole-midagi-kaotada" tunne ja millised esitused järgnesid! Fantastiline!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar