Kuu lõpud kipuvad tihtipeale osadele inimestele suhteliselt kitsad olema. Tahaksingi välja tuua minu visiooni laenu võtmisest ja andmisest ning nendega kaasnevatest olukordadest.
Fakt on see, et enamikul meist on laenud kaelas, kuid antud juhul pean silmas "pisilaenu", mis varieerub 5 - 50 euro ringis. Täpselt selline summa, mida suudetakse ära unustada ja mille sissenõudmine on ebameeldivam, kui raha väärtus ise.
Üks koht, kus mina teen erandi, on õhtul sõpradega väljas käies. Kordamööda süsteeme tehes, kes see ikka jõuab jälgida, mitu eurot siia ja mitu sinna. Kui ma juba välja lähen, olen arvestanud nende väljategemistega ja eeldan sama suhtumist õhtu kaasjüngritel. Ometi olen saanud pühapäevahommikuseid e-maile, kontekstis "Kuule, eile, ma tegin sulle 2 õlut välja. Kanna 5 eurot siia kontole! Järgmise korrani." Mis seal ikka, järgmine kord tean paremini, kellega jookidega arveldada.
Kui keegi minult laenu küsib, väärtuses kuni 50 eurot, olen enamjaolt nõus vastu tulema. Kui tõesti võhivõõras või halva tagasimaksmisajalooga, siis "Ei" kõlab ikka pikas perspektiivis palju paremini. Üldiselt on see ikka üks tänamatu töö ja soovitan neid hetki vältida.
Mõned "vabandused" laenu andmisest mööda hiilimiseks.
1) "Mul ei ole sularaha"
2) Kui "1" ei tööta, siis "Mul jäid pangakaardid koju"
3) Kui istud cashi lauas ja 500 eurot chipsides ees, siis kiire poker face pähe ja: "See on mu naise bankroll"
4) "Ma ei taha sulle laenu anda" - ümber nurga rääkimine, kellel seda vaja on?
Kui ise oled laenu võtnud, siis soovitan järgmist suhtumist - - >
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar