Lugesin hiljuti Phil Laaki artiklit, kus ta kirjutas oma elu suurimat viga - tõelist "All-ini" minekut. Nimelt tegeles ta enne pokkerit börsil mängimisega. Üks ta tuttav oli väga hea ja Phil usaldas teda otsuste tegemisel. Laak panustas alati maksimaalselt kuni 5% oma rahakassast, aga ükskord leidis sõber ühe potentsiaalse tulusa tehingu ning too riskis 25%-ga. Phil vaatas, et kui juba nii kindel ots on, siis sai gambleri iseloom temast võitu ja hei-hopsti 100%, kogu tema networth, börsirattale. Konež multifilm.
Tegelikult juhtub bustosse või pankrotti minekut paljudega, kes pokkeriga kokku on puutunud. Eristame ikkagi totaalset bustot nagu mainitud Laaki lugu ning pokkeribustot, mis hõlmab sinu pokkerikonto fondi. Järgnevalt räägiksin nii enda, kui teiste vigadest, mis on tehtud rahakasse haldamises.
Kannad 100 eurot kontole.
Variant A - Istud NL 100 lauda, sest täpselt nii palju on sul kontol ning mõtled, et olen hea või mängin väga tightilt ja hakkan raha tegema. Saad AK vs AQ nupud sisse, aga river on Q.
Variant B - Istud NL 5 lauda, võidad ühe sessiooniga 5 buy-ini (25 eurot), vaatad, et see mäng on liiga lihtne ja istud NL 20-sse ja kaotad paari flipi ja cooleriga raha.
Variant C - Istud NL 5, kaotad 5 buy-ini ja oled tiltis ning tahad kiiresti raha tagasi võita ning lähed NL 20-sse. Blufid oma alles jäänud 4 buy-ini maha.
Variant D - Mängid 5 eurost 1000 osavõtjaga turbo turniiri . Võidad esikoha eest 1000 eurot ning mõtled, et küll see pokker on üks lihtne mäng ja mul jooksis kaart ikka nii hästi. Miski ei peata mind. Lähed NL 1000 "raha tegema". Sind mängitakse julmalt paarisaja käega üle.
Variant E - Mängid purjus peaga. Antud olukorras võib kõiki eelmainitud radapidi ennast pankrotti mängida.
Kokkuvõtteks, üks vähegi endast lugupidav pokkerimängija juhtub ikka korra või kaks "Bustolandi" ukselävele. Peaasi, et kliendikaarti selle kohaga ei sõlmiks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar