Paarissuled ja niisama

Hellou, tsikid, härrad, rahabossid, highrollerid, grinderid, sulgpallurid, sõbrad, tuttavad, võlausaldajad, fishid! Viimane sõna ei meeldi mulle, ma ei teagi, miks ma nimetasin. On juba oma aja üle elanud. Pakuks midagi alternatiivset samale inimtüübile - viplased.

Igatahes on juba aega mööda läinud ja jõulud ning uusaasta paistavad. Mis siis toimunud on? Pokkeris olin lähedal elu suurimale hitile, mis oleks kesise aasta meeldivaks teinud. Juba selle meenutamine teeb meele mõrudaks. Mängisin The Big 8 taalast, 6000 mängijaga 9 tundi ja juhtisin turniiri 90bb kui 15 alles oli ning langesin 10ndana või oli 11. Ebaoluline, 300 taala pole paha, välja arvatud, et jõuluvana peaauhind 6,8k taala jäi umbes 1,5h kaugusele. Mis seal ikka.

Nagu eelmine postitus viitas, siis olin spordist mõnda aega väljas. Lõpuks võtsin eelmine esmaspäev kipsi ära ja krapsti trenni. Jäin veidi hiljas ja kohe teised kutid, et hakkame peale, ei jõua mängida. Mõnusalt külmas Kalevi hallis tõmbasin umbes 3nda löögiga parema käe õla ära. Nagu mis mõttes?! Vist  ei olegi olnud päeva see hooaeg, kus mul aju signaali annab"Et jah, Ants, midagi ei valuta. Mine liiguta!"

Aga võistlusnälg oli nii suur, et laupäevaks olin Tartus Paarissulgedel nagu Juku platsis, küll valuvaigistite toel. Mängisin esimest korda valitseva Eesti meistri Kristjan Kaljurannaga ja täitsa hästi klappis. Kohe näha, et sulgpallurite perest, löögid olemas ja mis olulisem, teab kuhu lüüa ja kus olla. Saime gruppi venelased, kes pole vist kordagi nii Eestis, kui Soomes ühtegi meespaari mängu kaotanud. Nende käest saime ära, aga õnneks kaks said alagrupist edasi.

Veerandis võitsime Tartu ebajumalat härra Musta isiklikult. Eks tal partner Rääbis veidi noor ja kogenematu, kuid sellegipoolest oli see magus. Mänguplaan nägi ette Rääbist väljakul jahtida ja jalgpalliterminit kasutades "parkisime kahevagunelise bussi" väljakule ja lasime poistel dikteerida ning kontratega nõelata. Teises olime vist 20/14 ees , aga saime alles 21/19 kätte, esimene oli valikuga. Must ütles õigesti peale mängu, et Euroopas sellise stiiliga mänge ei võida ning nõustusin temaga. Aga paar korda aastas Paarissulgedel võib.

Poolfinaalis tulid klubikaaslased Lukin/Kivinurm ning madistasime nendega samuti täie raha eest. 21/19 kolmandas, eks oli õnne ka lõpus. Kui juba 19/19 otsustavas on, siis juba põhimõtteliselt viskad võidu peale münti.

Finaalis jälle venelased, teine geim õnnestus normaalselt ja oli isegi geimpall, aga rohkemaks energiat ei olnud. Scoopisin teise koha eest 10 eurot plussi ja investeerisin Püssirohus gin toonikusse. Rääkides afterpartyst, siis ei pidanud pettuma. Küütsionu andis öömaja ja sauna, Maasikas produtseeris tantsu ja olukordasid ning kasiinot ei toetanud. Võiks isegi omavahel öelda, et transformeerusin õhtu käigus Jukust Arnoks.

Muud nagu praegu ei olegi. Ootame jõulud ära, siis saab kingitustest või millest iganes rääkida.