Situatsioonid ja subjektid

Kui ma alustasin selle blogiga, siis mul oli kindel visioon, et sellest saab 95% pokkeriblogi. Küll aga pole viimasel ajal eriti midagi kirjutada sellest. Igav juba korrutada, et võitsin või kaotasin nii palju - enamasti siiski kaotasin. Tegelikult, kui su elu koosneb 95% pokkerist, siis ma tunneksin sulle kaasa.

Hiljuti käisin sõbra sünnipäeval ühes maakodus linnast väljas. Tegime võistkondlikku fresbee turniiri - soovitan proovida. Isegi parem seltskonnamäng kui pudelikeerutamine.
Ma olin vist ainuke vallaline meessoost isik, siis sain näpunäiteid, kuidas seda muuta. Tuleb minna sellise suhtumisega neiu jutule, et ma saan täna kala. Punkt! Ja kuskil ühel korral kümnest saadki.

Eile asendasin ühte täiskasvanute trenni. Pean tunnistama, et olin veidi ärevil. Trenne mulle meeldib anda, eriti veidi vanematele ja sulgpallimõistes vilunumatele. Mitte, et mul midagi laste vastu oleks, aga see lasteaiakasvatajaroll ei ole kuigi nauditav mu jaoks. Igatahes ülivinge oli ja tuletas mulle meelde, et sulgpallitreenerirolli ei tohi ma unustada.

Varsti tuleb jaanipäev ja selleks ajaks on mu üks hea sõbranna organiseerinud paberi peal objektise ürituse. Läheme 15 pealise kambaga Hiiumaale tema maakohta. Minu ülesandeks on antud (sport)mängude korraldamine. Usun, et tuleb lõbus, peaasi, et ilma oleks ja ma situatsioonidest ilma ei jääks.