Hitid, mis mängivad iseenesest

Mul on Spotify olnud 5 aastat ja olen igati rahul.

8 eurone kuumakse tasub ära, kuna kuulan muusikat palju.

Lisaks avastasin seal põnevat statistikat ja allpool pilt oktoobrikuu enim kuulatud hittidest.

Tuleb välja, et ma sala popiaustaja. No mis teha, kui meeldib - sest popil tihtipeale lihtsad sõnad ja hea taustajämm.

Pildil siis TOP10 enimkuulatud hitti oktoobrikuus.

Muusika kohta leidsin tsitaadi Bob Marleylt:

"One good thing about music, when it hits you, you feel no pain."

Hiljuti hüppasin üle mõne aja baarist läbi ja sealt sain hea ütluse baarmenilt.

Nimelt üks püsikunde tuli veidi švipsis olekus baari ja küsis kohe üle ruumi: "Kuidas sul läheb, Urmas (baarmen)?

"Sind nähes kohe palju paremini!" :)

Põmm ja kohe tuli topelt jookide tellimus ning jootraha püsikundelt.

Olgem viisakad ja küll see ringiga tagasi tuleb. Originaalsuse eest saab boonuspunkte.

Siia sobiks nüüd mingi väljamõeldud ütlus..hmm..

"Kes ei tööta, see joob vähem .."

"Töö on minu sõber, teda ma austan .."

"Uni on mõnikord magusam, kui muhe mesi .."

Tervisi,

A

Ühel seikleval priiuse rüütlil ..

 .. olgu sulgpallireket alati kaasas.

Vähemalt mõttes, sest reketit - va kurivaimu - on ebamugav kaasas kanda.

Mis plaanid lähitulevikus on?

Midagi võiks ju alati oodata, hoiab "elulaeva" nii öelda õigel kursil.

Võtsin ettenägelikult puhkuse novembrisse, sest siis palju intrigeerivaid sulgpalliüritusi/võistlusi.

Üldse ei mõista hukka neid eestlasi, kellele meeldib sügisepimedusest põgeneda soojale maale päikese kätte. Saan tegelikult aru, läheksin ise ka, kui ei oleks mõnda segavat tegurit - nagu näiteks raha ja seltskonna puudumine :)

Seepärast põgenen mina puhkuse ajal sulgpallisaalidesse, seal samuti hästi valgustatud ruumid ja soe. Lisaks saab 16. sulelist hanepalli taga ajada. Kes pole mänginud, siis ei mõista võibolla, milles peitub selle võlu? Mis ma oskan öelda - tuleb leida enda kirg, kus ennast välja elada, siin kohati hullumeelses maailmas :)

Käisin mõni aeg tagasi loomaaias. Põhiatraktsioonid olid jääkaru ja elevandi paar, kes jätsid kihvti vaatepildi.

Mis muud, kui toimetame vaikselt edasi. Käib töö ja vile koos nagu eestlastel kombeks öelda on.

Tähtis pole alati sihtkoht, vaid pigem teekonna nautimine.

Lõpetan ühe minule muljet avaldanud kõnega Oscaritelt, kus Matthew McConaughey tõi välja järgmise mõtte.. ->

Something to look up to ...

Something to look forward to ...

Someone to chase ...

A

Yolo, Fomo ja Litm ...

Pop ja noortepärane pealkiri postitusele või mis?

Yolo - "you only live once" - elad vaid korra

Fomo - "fear of missing out" - hirm kogemusest ilma jääda

Litm - "live in the moment" - ela hetkes

Paljud on kindlasti esimest kahte lühendit kuulnud ja ma pikalt nendel ei peatu.

Võtaksin lähemaks uurimiseks viimase lühendi/slängi - LITM.

Viimasel ajal ringi vaadates on meil siin Eestis, täpsemalt Tallinnas kogu aeg kuhugi kiire.

Millal te viimati korraks pargipingile istusite, ei kuhugi poole lihtsalt auto või ühistranspordiga sõitsite, mõtlesite päev korraga ette...

Mõnikord on okei aeg maha võtta ja mitte liialt planeerida, eriti kui töölt vaba päev on.

Kirjanik Leo Tolstoy on oma meistriteoses "Sõda ja rahu" öelnud:

“The two most powerful warriors are patience and time”

"Ärme karda kogemustest ilma jääda - elame rohkem hetkes, sest elame tegelikult iga päev.." anonüümne tsitaat.

Peace,

A.M

I will be there for you

Oli alles lugu The Rembrantsilt - võiks öelda "one-hit-wonder" - rääkimata seriaalist, mis siiani "stood the test of time".

Kui kedagi huvitab, siis mul on sõbrad loetud - täpselt 712 (allikas Facebook)..

Mulle kunagi lähedased ütlesid, et sul on vedanud kui ühekäe näppudel saad sõbrad kokku lugeda. Ei uskunud seda, kui ma kahekümnendate alguses olin ... nüüd usun.

Elu lihtsalt käib sedaviisi ja selles pole midagi imelikku. 

Tööl, trennis ja sõprade sõpru kohates tutvud ikka uute inimestega, kellega jagad ühiseid teid.

 Amicus certus in re incerta cernitur

Doktor google translate aitab, kui väga teada tahate :)

Kokkuvõttes, tõeline sõprus on ilus asi ja me ei tohiks kunagi tunda, et kogu maailm on meie õlgadel..

Võtke vabalt ja naudime viimaseid ilusaid sügise ilmasid siin kodumaal - pole küll sünoptik, aga tunnen tormi tulekut ning ega esimene lumigi kaugel pole ;)

What is the only ship, that doesn´t sink?

Friendship

How you doing?

Pean tööle minema - sest ma tahan!

Pean magama minema - sest ma tahan!

Pean habet ajama - aga ei viitsi...

Peaaegu täitsa ise mõtlesin reklaamiloosungi välja. You are welcome, Bic!

Kiire lugu.

Sõidan bussiga, kui äkki ühes suvapeatuses kuulen kukkumist. Nimelt olla üks vanem proua komistanud bussi sisseastumisel ratta alla ja nii rängalt, et ta ise ei saanud ka aru, mida ta peab tegema, et püsti tõusta. Eks ilmselgelt oli viinakuradiga ka peatuses veidi semminud.

Jumal tänatud, et õigel hetkel reageeris bussijuht, kes tõttas nagu rüütel valgel hobusel appi. Tegeles temaga 10 minutit, kutsus kiirabi ja proovis abiks olla. Vanem proua oli kahjuks kännuämbliku staadiumis ning ei saanud ise ka aru, mis talle tol hetkel vaja oli.

Kokkuvõttes - bussijuhid on suured töötajad, kes lisaks igapäevasele transpordile aitavad välja ka ekstreemsetest olukordadest.

Mis muidu?

Pole ammu näinud ..

Kuidas Sul on läinud? 

Kostitan 5 pilti mu viimase aja tegemistest paari kommentaariga.

Soetasin uue kõlari "kahe sinilinnu" eest. Võib rahule jääda, tümm on tummine nagu öeldakse.

Käisin üle pika aja tennist mängimas. Nimelt toimuvad Seltskonnatennises iga nädal treeningud, kus erineva tasemega harrastajad saavad treeneri juhendamisel mängida. Esimene kord meeldis, miks mitte ka järgmine kord!?

Tänavune suvi on nii hea olnud, et isegi septembri lõpus sai Telliskivis nautida värskes õhus olemist - lauatennise seltsis. Võib julgelt väita, et peaaegu iga reketimäng lööb mul vere keema.

Eelmine nädal sai töölt spetsiaalselt Tervisepäev võetud, et saaksin osaleda GP-1 Tallinnas, kus mängisin Esiliigas meespaari ja segapaari. Ütlen igaks juhuks ära, et on olemas ka Meistriliiga nii, et arenguruumi veel on.. :) 

Aga tõsiselt rääkides, siis mulle väga meeldis üle pika aja üks medalike mänguga välja teenida. Vanad head ajad tulid meelde Mikuga koos mängides.

Kahjuks pean tõdema, et 2 liiki oli palju ja segapaariks oli "mängleval kiirrongil" kütus otsas.

Käisin uue eesti filmi "Vari" esilinastusel. Väike saal oli pooltühi - teema mind isegi veidi kõnetas.

Juhan Liivist ja tema kannatustest haigusega, mis oli sel ajal (130 aastat tagasi) segane ja raskesti ravitav.

Ütlen ausalt oli täielik õudusunenägu, ainuke, mis meeldis oli miljöö, dialoog ja tolle aja Eestimaa kujutamine. Pääru Oja oli tasemel. 

Ülejäänud, mida filmist ootaks, jäi lahjaks ja igavaks, raskesti mõistetavaks. 

Kuidas mul läheb?

Võitlen ja katsun endaga toime tulla. Töö ja magamine õnneks võtab enamuse aja, hoiab mind rutiinis. Ilma selleta ei kujutaks ette enda elu.

Loodan, et teil lugupeetud blogilugejad, keda on paarisaja ringis, läheb kah kuhugi suunas..

Kõige raskem on, kui tunned, et oled eksinud ja ei saa aru, mida pead tegema, et õnne leida.

Mitte liialt filosofeerides, tsiteerin üht "vähetuntud" kreeka mõtisklejat.

"Be kind, for everyone you meet is fighting a harder battle"

Sobib enam vähem siia.

Olge terved!

Anzzz