Sammude Sõda

Eelmine nädal otsustasin "sõbraliku sõja" kuulutada oma jalgadele..

Nüüd, kus mul täitsa oma pulsikell, siis läksin metsikuks ning proovisin iga päev vähemalt 20 tuhat sammu teha.

Ütleme nii, et jalad andsid terve nädala mulle teada, et "Ou, teeks vaherahu äkki? Puhkame?!"

Magasin tõepoolest enda kohta vähe, seepärast oli ka aega mul kuuma anda.

Eile kaalusin ja oli tulnud suure liikumise ja trenni pärast hoopis paar lisakilo. Arvan, et põhjuseks liigne söömine. Olen lisanud kohustusliku hommikusöögi, varem ma praktiliselt üldse ei söönud hommikul. "What a mistako to mako"! Ega ilma asjata ei öelda, et hommikusöök jäta endale, lõuna sõbrale ja õhtusöök vaenlasele. 

Tõepoolest, päeval on rohkem energiat ja suudan ennast motiveerida väikseid harjumusi sisse harjutada.

Pole mitu nädalat BoltFoodi tellinud, taksoga vb 2 korda sõitnud. Söögid teen ise, tulevad paremad välja, kui Bolti kiirtoidud pitsad ja burgerid. 

 Hinnavahe on ka meeletu. Enamasti liikunud ühistranspordi ja oma kondimootoriga. Vahemaad Tallinnas tegelikult ei ole nii hullud ja hirmutavad, kui esmapilgul tundub. Ilusad ilmad ka, patt oleks mitte kodust välja minna!

Keha on šokis arvatavasti, seepärast päris mängleva kergusega kilod ei kahane, vaid lausa tõusevad. Hea uudis vähemalt, et motivatsioon on üleval.

Siia lõppu kuluks üks hea tsitaat ladina keelest ->

Mens sana in corpore sano

Esimesed muutuste sammud

12 päeva tagasi otsustasin enda kaaluga tegelema hakata. Kuidas täpsemalt? Siin mõned plaanid ja muudatused, mida olen proovinud harjumusteks teha.

1) Joon rohkem vett, vähem limonaadi ja mahlasid.

2) Vähendanud toidu tellimist. Hakanud ise süüa tegema.

3) Hakkasin personaalpäevikut pidama. Iga päev kirjutanud lühikokkuvõtte päevast, mida tegin, kui palju liikusin, mida sõin jne.

4) Ostsin nutikella. Terviseäpp Mi Fitnessi laadisin alla. Eesmärk samme lugeda ning liikumist ja und jälgima. Seal palju muid funktsioone, millega teen samuti vaikselt tutvust.

5) Iga päev teinud 5-6 kätekõverdust. Iga nädal tõstan arvu ühe võrra. Eesmärk aasta pärast 50 probleemita ära teha.

Number umbes sama, mis algul, aga enesetunne on paremaks läinud. Jõuan päevaga rohkem teha, kui enne. Tervise parandamine pole sprint, vaid maraton.

Rääkides maratonist panin ennast Tallinna Sügisjooksu raames toimuvale Virtuaal Maratonile kirja. Septembrikuu jooksul vaja läbida 42.2 km ja ära fikseerida nutikellaga. Miinimum distants, mis korraga kirja läheb 4.2 km. Lähen medali ja särgi jahile, mis iga lõpetanu auhinnaks saab.

Suvi möödub muidu mõnusalt. Töö ja vaba aeg on balansis. “Peab miks-ka-mitte meeldima!”

Mängeldes Kaalust Alla

 Tsau!

Mis uudist? Kuidas läheb?

Mul läheb tõusvas joones - kehakaaluga eriti. Vaatasin kalendrisse, vaatasin passi, vaatasin kaalu peale ja lõpuks vaatasin peeglisse. 

Täna on 26. Juuli, täpselt 6 kuu pärast saan 36, kaal näitas 128.5 kg - läbi aegade rekord. Aeg peeglisse vaadata ja tegutsema hakata! Vähemalt alustada kuskilt..

Kirjutan siia blogisse, mida ma harva kasutan vähemalt märke, mis äkki tuletab mulle meelde, et iga olukord või number, mis tõusvas joones liigub pole hea.

Kõik algab ideest ja on vast hea, kui see idee mul silme all on.

Rohkem praegu endale pingeid peale ei pane, umbes, et kui palju ma alla plaanin võtta, palju ma liikuma nüüd hakkan ja kui vähe kaloreid suust alla kugistan. Need on kõigest numbrid.

Esimene samm tehtud - idee välja hõigatud!

Vaatab, äkki kord nädala paari tagant kirjutan ka siia, oma tegemistest selles suunas.

Aga äkki teen seda salaja! :)

Nagu Ines teadis laulda, kõik, mis sa teed, teed vaid endale. 

Järgmise korrani,

Ants

Peab meeldima! Must Laik...

 Ahou-hou-hou, blogilugejad

Kirjutaks midagi vahelduseks.

Tänane teema - sotsiaalmeedia.

Keda huvitab, aga ma kirjutasin ligi 15 aastat tagasi emakeele lõpukirjandi meedia teemal. Kui nüüd päris aus olla, siis kõik keskkooli aastad mulle meeldis meedia teemal kirjutada, võiks isegi öelda, et olin meediafänn. Sain terve aula peale esimesena kirjandi valmis, läks mingi paar tundi ja 85 punkti sajast, oli ka meeldiv üllatus, kuna ma pole suurem asi käsu peale kirjutaja kunagi olnud.

Igatahes, sotsiaalmeedia. Facebook, Instagram, Twitter, TikTok jpm. Aastal 2005 polnud midagi siis. Mul endal on hetkel paar platformi, kus aeg ajalt - üsna harva tavaliselt - midagi postitan. Eks ikka enda jaoks ja ka tuttavatele mõnda muhedat või kihvti olukorda jagada. Kui saab mõne laigi või kommi, siis tore, aga see pole minu jaoks nii oluline. 

Kuid, mis värk on Likedega? Kas meil on vaja liialt igat situatsiooni "laikida" nii, et maa on must. Saan iga nädal mingeid kutseid gruppidesse ja FB lehekülgedele, et pange Like - see aitab esile tõsta lehe külastatavust. Võidab see, kellel on iga aasta rohkem meeldimisi?

Mulle endale meeldib, kui näost näkku tagasihoidlik kompliment tehakse. Või näiteks soovitus, või telefonikõne ammuselt tuttavalt, et kuule: "Su postitus pidi meeldima!". See teeb südame soojaks, kuna tihti nii ei juhtu.

Liialt kiites muutume ju laisaks, kuid väike tunnustus on okei - kasvõi kord kvartalis.

Kutsun teid sõbrad üles likema vähem ja ütlema rohkem. 

Life is a garden .. Dig it!

Per aspera ad astra

Mängelvana,

Kõike paremat jõulukuul 2021

Elades nagu ...

Kui kedagi huvitab, siis toon võrdlused välja, “grammigi liialdamata”, kuidas mul läheb.

Magan nagu Lion King

Söön nagu Joey Tribbiani

Joon nagu Miki-Hiir

Käin tööl nagu Homer Simpson

Trenni teen nagu Bugs Bunny ehk kuidas kunagi, kui ikka LeBron kutsub mängima, siis lähen

Muusikat kuulan nagu samamoodi, kus liigub võim, kus liigub edu? Ikka mööda Laagna teed, madal bemm tagavedu

Filme ja seriaale vaatan nagu krüptovaluutat ehk tõusude ja mõõnadega. Hiljutised vaatamised Dune ja Squid Game meeldisid.

Kirikus käin nagu Jumal juhatab

Poes käin nagu kõhutunne ütleb

Peole jõuan sama tihti nagu Erki Nool kolmandal katsel omal ajal tulemuse kirja sai

Habeme kasvatasin nagu keskikka jõudmas noorhärra

Olge tublid ja nautige elu nagu see oleks lill või ka hernes...

Suveks "Kadedaks"

 Ahoi-hoi-jou!

Kas tõesti tuli mul tuju blogisse kirjutada? Imagine that!

Kes veel Eestis pole tähele pannud, siis suvi on saabunud aastal 2021. Kas nüüd kalendri järgi, aga just ilmade järgi, mis on isegi tähtsam.

Kuidas siis tänapäeva lapsed, noored, täiskasvanud suve veedavad? Mina Tean, sest jumal tänatud, et on olemas internet ja nutibellid ja sotsiaalmeedia. Tegelikult, ilma sarkasmita on tore näha postitusi, mis su sõbrad/tuttavad/IG followerid jpt. parasjagu teevad. Eriti kui päike on taevalaes kinni ja positiivset energiat tuleb tuhinal.

Näiteks nägin, kuidas ühe pere lapsed vanuses 3-8 otsustasid oma disko püsti panna. Üks toredamaid 5 sekiseid videosid, mida näinud olen.

Noored on telefonis ja tänavatel. Piirangud on leevendatud - kohe põmm Hesburgerisse 4esi ühe laua taha mängu mängima - kes nutikast ägedama video leiab ja siis uhkustab seda jagades. Burksid ja jäätis näkku ning elu on lill.

Ja loomulikult täiskasvanud. Nemad on vallutanud rannad, välisterrasid söögikohtades ja ka pubid/lokaalid. Elu käib taas, nagu ütlus on - peale mõõna/kriisi tuleb lõpuks ikkagi suvi...

Kuidas mina oma vaba aega sisustanud olen?

Stabiilselt lõbusalt, kui niisugune võrdlusväljend olemas on.

Mu hea sõbra sünnipäev on pea alati olnud suve alguse verstapostiks. Nii ka seekord. Poiss oli tubli, kutsus rahva 2 päeva varem randa tšillima. Kes tahab, see jõuab tulla mentaliteediga. Tegi FB evendi, kus külalislisti ka ei näidanud - on kavalpea - kellelegi ei meeldi see :) Ma tahan teada ikka enne, kas tuleb niisama piinlik pidu või lausa "prillid-ette-ja-kiirelt-vehkat-väljamõeldud-vabandusega" pidu.

Aga ta mängib selle nii sujuvalt välja alati, et igakord kui ma olen jõudnud, siis on tore olnud. Eks ta on ka paras seltskonna Hüdra!

Paar tundi rannas ja tuju sees. Põmm edasi sulgpalliklubi SMASH lõpetamisele. Tegime välisulksi, turniirid jutud, söögid, joogid. Igati eeskujulik seltskondlik üritus kukkus välja.

Grupipilt ka ei ununenud.

Edasi plaanis paar korda reketit taas käes hoida. Kas sulgpalli, tennise või isegi rannatennise? Seda ei reeda. Tuleb proovida erinevaid maitseid, ka spordialadel. Hoiab vaimu verivärskena (loodame, et nii öeldakse).

Muud midagi öelda ei olnudki, kui et hoidu valust(hamba), naudime päevi(suve) ja hoolime elust(meie)!

PS! Tänud ühele ammusele tuttavale, kes kiitis hiljuti mu blogi ja ütles, et ootab uut postitust, mida saaks lugeda. Thanks for the motivation speech!

Kuidas mul läheb, 2021?

 Tervist, m2ngeldesl2bielu blogi lugejad!

Kui palju teid on? Statistika järgi parem kui soolased barankad. Ehk teisisõnu umbes 3.50 on mul regulaarseid  lugejaid.

Millest ma rääkida täna tahtsin? Paljudest olukordadest ja situatsioonidest.

Nimelt Eesti blogimaastiku lööb uus blogi tormise tuulega - > https://volglane.blogspot.com/.

Lühidalt kokku võttes inimene on võlgu ja tahab oma mure jagada ja oma teekonda võlast vabaks saamisest kajastada. Ma arvan, et see teema kõnetab paljusid ja fakt on see, et ta saavutas 4 kuuga 100k lugeja piiri. Kui kedagi huvitab, siis minu blogi on loetud umbes 10 aastaga 60k.

Aga ma ei ole nukker, mul on hea meel, et blogindus veel eksisteerib. 

Ma kaldun vb teemast kõrvale. Ma pole nii ammu kirjutanud, et millest minu blogi rääkima pidi? Elust enesest või mingitest lambiasjadest.

Räägin aastast 2020 kui tohib. Meil oli ju nii "kiire" ja "lõbus" aasta, et kindlasti on midagi meenutada.

Mul algas aasta marusalakavalt. Pimekohtinguga nimelt. Sõbrad orgunnisid "old school" stiilis kohtumise kokku, et saame suure Tamme juures kokku kell 1730 ja vaatame edasi. Well played oli see mõte! Nimelt ootan ja ootan mina suure tamme juures, keegi ei tule küsima: "EE, vabandust, kas sa oled mu pimekohting?" Pärast 30 min otsustan püssi põõsasse visata ja kui koju jõuan tuleb sõnum: "Kus oled?" Kokkusaamisest oli 50 min möödas, neiu ei saanud taksot. Tundus hoopis aasta 1994.

Lõpuks saame kokku, neiu on tore ja kõik, aga way out of my league...hariduselt. Kuulasin nagu miki - hiir, kuidas ta on suutnud paari aastaga eesti keele selgeks saada ja kõik jutud. Magister, kohe varsti doktorikraad. Rumeenia päritolu. Välimuselt oli ta tubli AQ! Aga pärast paari tundi oli meile mõlemale selge, et tuleb unregisterida turniirilt - kui kasutada pokkeritermineid! Sulkatermineid kasutades tuli lihtsalt valetada, et sa oled haige, et sa ei saa segapaari turniiril osaleda.

Esimene lugu läks pikale. Loodame ka lähitulevikus jätkata sihikindlust ja kirjutada siia blogisse lugusid ja seike. Tegemist ikkagi EladesL2biMängu blogiga. 

Olge terved ja visake sõpradega ka kildu ja rääkige lugusid sõbrantsidega!