"There is nothing to writing. All you do is sit down at a typewriter and bleed."
Antud tsitaadi autorit peaks guugeldamata teadma, aga pole lugu kui ei teadnud, vähemalt uus inff juures nagu noored ütlevad.
Eelmine nädal juhtus mul puhtjuhuslikult üks intsident. Nimelt sattusin trennist koju sõites ühe vanahea sulgpallisõbra auto peale ja jutt põrkas seinast seina, kui lõpuks maandus filmide ja sarjade peale. Tuli välja, et meil küllaltki sarnane maitse ja ta soovitas üht dokki/filmi NFlixis "Stutz" 2022. aasta film kusjuures mingis arvestuses.
Läksin madalate ootustega peale, kuid pean tunnistama, et seda mul oli vaja vaadata. Soovitan soojalt ka teil, blogilugejad.
Mis veel uudist?
Elan rahulikult oma elu, ei lase häirida ennast virr-varrist, mis meid igal pool ümbritseb. Üritan leida igas päevas midagi, mis on pisut erinev eelmisest. Mitmekülgsus pidavat tegema šarmikaks või hoopis šaakaliks - ega kirjapilt väga ei erine nii, et ise vaadake, kuidas tõlgendate antud mõtet ;)
Muidu lõppes mul just puhkus, tagasi töömesilaseks zum-zum, mis tuletab mulle meelde, et parim eesti mesi on minu kõrghinnangul ikkagi Muhe Mesi. Tervitaks kõiki Karu otte, kes ka kiidavad antud toodet.
Mitte liialt mett moka peale määrides ütlen teile kõigile, kes nii kaugele on postituse lugemisega jõudnud tänapäeva kiirel ajal: "Olge terved ja tundke rõõmu väikestest hetkedest, ajapikku saavad neist suured sündmused."
Kui keegi proovib viimast tsitaati guugeldada, siis ütlen ette ära juba - teil läheb raskeks autori leidmisega.. Võib olla aga ei lähe?
Tsauks!
PS. Kui tekkis küsimusi, kust selline pealkiri, siis mu playlistist viskas just selle loo kirjutamise ajal. Ace of Base väike gem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar