Situatsioonid ja subjektid

Kui ma alustasin selle blogiga, siis mul oli kindel visioon, et sellest saab 95% pokkeriblogi. Küll aga pole viimasel ajal eriti midagi kirjutada sellest. Igav juba korrutada, et võitsin või kaotasin nii palju - enamasti siiski kaotasin. Tegelikult, kui su elu koosneb 95% pokkerist, siis ma tunneksin sulle kaasa.

Hiljuti käisin sõbra sünnipäeval ühes maakodus linnast väljas. Tegime võistkondlikku fresbee turniiri - soovitan proovida. Isegi parem seltskonnamäng kui pudelikeerutamine.
Ma olin vist ainuke vallaline meessoost isik, siis sain näpunäiteid, kuidas seda muuta. Tuleb minna sellise suhtumisega neiu jutule, et ma saan täna kala. Punkt! Ja kuskil ühel korral kümnest saadki.

Eile asendasin ühte täiskasvanute trenni. Pean tunnistama, et olin veidi ärevil. Trenne mulle meeldib anda, eriti veidi vanematele ja sulgpallimõistes vilunumatele. Mitte, et mul midagi laste vastu oleks, aga see lasteaiakasvatajaroll ei ole kuigi nauditav mu jaoks. Igatahes ülivinge oli ja tuletas mulle meelde, et sulgpallitreenerirolli ei tohi ma unustada.

Varsti tuleb jaanipäev ja selleks ajaks on mu üks hea sõbranna organiseerinud paberi peal objektise ürituse. Läheme 15 pealise kambaga Hiiumaale tema maakohta. Minu ülesandeks on antud (sport)mängude korraldamine. Usun, et tuleb lõbus, peaasi, et ilma oleks ja ma situatsioonidest ilma ei jääks.

Positiivse mõtlemise jõud

Pole ammu kirjutanud ja kangesti tahaks ühe naljaga alustada, kuid ajutise invaliidina pole selles vallas üldse õiges meeleolus. Paar postitust tagasi kirusin Eesti Meistrivõistlustel saadud vigastust ja see kukkus tõsisem olevat, kui esialgu arvasin/lootsin - pidin põlveoperatsioonile minema. Ainukesed meeldivad elemendid selles protsessis olid kahtlemata narkoos ja võimalus, et saab tervise korda, kasvõi mõneks ajaks. Kuigi nagu vanemad ja targemad oskavad hoiatada, et see viimane mõte on kindlast kaugel.

Sportlase hooaja võib siis lõppenuks pidada. Kui Anu Säärits tuleks klišeeliku küsimusega: "Mängel, kuidas sündmuste kulgemisega rahule jäid?" siis krigistaks hambaid ja saadaks mõttes kõik pikalt. Aga nagu vanarahvas oskas juba lohutada - see on läind! Tuleb leida midagi positiivset. Hea, et profisportlaseks ei hakanud. Õnneks valisin palju kindlama ja turvalisema elatumisallika. Või oota, ei valinud ju!

Pokkeris naudin hetkel mõnusat turniiripokkeri variatsiooni. Üritan hästi ja distsiplineeritult mängida, kuid mõnikord jääb kõigest väheks. Naxerlikult sõnastades läheb kõik mutiauku. Aga üks tark tüüp on kunagi öelnud, et tuleb leida midagi positiivset! Vähemalt ilm on ilusaks läinud ja suvi ees. Ühistransport on ka tasuta.

Topelt pimepanus

Nautisin oma tavalist teisipäeva õhtupoolikut ning lõin aega parajaks seriaalide vaatamisega, kui helistab sõber ja kutsub välja. Ma kontrollin kalendrit ning pärin ikka üle, kas see õhtu? Tuleb välja, et tal kaks sõbrannat tahavad välja minna ja sõber kutsus mind ka, et numbrid võrdsed oleksid. Esimene mulje oli et "why-not-Annely?!" - kõlas olukorra ja objetkiselt. Nii ma siis sammud linna seadsin.

Kuigi paberi peal oli tegemist pimekohtinguga, siis tänapäeval kustutab Facebook kõik pimedused ja võiks selle olukorra isegi  valguskohtinguks ümber nimetada. Sellegipoolest oli ärev tunne sees, sest ma pole väga tihti sellistel üritustel käinud.

Igatahes, meie pakkusime, et teeme esialgsed tutvumisjoogid neutraalses Foorumi Patrickus, kuid neiudel oli selline peotuju sees, et mis soojendused?! Otse Club Veenusesse pidu panema nagu teisipäeviti kombeks on. Jõudsime sõbraga isegi Veenuse Happy Hourile ning väiksed rummikoksid ette ja ootama. Koht oli rajuks õhtuks valmis. Kogu klubiseltskond oli leti ääres jooki tellimas - need mõlemad pidulised...

Saamegi lõpuks kokku, kiire ebamugav tutvustamisring ja mul jääbki üks nimi valesti meelde. Esimese mulje reiting kukub nagu küps õun puu otsast. Pole viga, kompenseerin mõne õigesti ajastatud naljaga ja meeleolu tõuseb. Peab mainima, et neiud olid välimuselt tipp-topp üles löödud ja üks oli isegi üllatavalt jutukas. See oli hea uudis, halb uudis oli aga tema harjumatult ebameeldiv jutt, mis ei olnud naljakas, huvitav, tark ega meelelahutuslik. Põhimure oli , et kui raske neil on, et nad on nii ilusad ja kõik mehed ihaldavad neid. Teine sõbranna oli arvatavasti seda juttu juba sada korda kuulnud ja sisustas enamuse aega telefonis surfates... Terve õhtu jooksul viidati mulle kui mu sõbra sõbrale, mis on iseenesest arusaadav ka, kuna mu nimi on tõesti pikk ja raskesti meeldejääv.

Tiksusime veidi, siis liikusime edasi Nimeta baari ning selleks ajaks oli mul juba kopp ees. Ei saanud ära ka minna, sest sõber oli ühest neiust huvitatud. Küll heideti mulle ette, et miks ma ennast purju ei joo ja välja ei tee või ei tantsi. Ühesõnaga päris kohutav! Aga nagu öeldakse - kohutav kogemus on parem, kui mitte mingisugune kogemus.

Head uut aastat!

Tere jõudu!

Kas head uut aastat on hilja soovida? Aga tänada õnnesoovide eest? Või kurta pokkerikeeles bustot olemist?On küll hilja, kuid mulle see üldse ei loe. Tundus mõistlik Code One viitega alustada. Mis siis toimunud on?

Jaanuaris võtsin endale pokkerist pausi ja keskendusin sulgpallile. Osalesin rahvusvahelise võistluse korraldamisel, käisin harrastajate treenerina laagris, tegin trenni, mängisin Eesti Meistrivõistlustel.

Kõik läks hästi, välja arvatud viimane sündmus. Endale omaselt kõrged eesmärgid jäid täitmata, sain mõlemas mänguliigis 4. koha, millega ei saa kuidagi rahul olla. Ma ei tahaks vabandusi tooma hakata, aga keha andis peale kolmandat mängu teada, et aitab, kuid mul oli veel vaja 3 mängu pidada. Mõttes oli medalimängudel ka loobumiskaotus anda, kuid kuna tegemist oli paarismängudega ja kohustustega paariliste eest mängisin läbi valu ja kaotasin mõlemad mängud. Nagu kombeks öelda - läks ära!

Mis pokkeris toimunud on? Viimased kuud on tagasihoidlikult öeldes kehvad olnud. Ma ei ole mänginud hästi, ei ole jooksnud hästi ja ei ole distsipliini hoidnud. Päris halb kombinatsioon! Kõike seda arvesse võttes olen kaardimängust rohkem puhanud ja arvatavasti jätan ka Eestikad Lives vahele, kuna pole vormis ja õiges meeleseisundis.

Mu psühholoog on tahtnud mu noort hinge päästa juba viimased 12 kuud. "Ants, ära mängi pokkerit! Sa mängid kõik raha maha! Mine tööle/kooli!" Ütleme nii, et ta on lähemal selle eesmärgi saavutamisele, kui kunagi varem.

Montly Special Tartus

Komistasin korraks Tartusse, kus oli mõnepäevane sulgpallilaager. Reedel tegin sümboolsed rummikoksid ja mõtlesin, et vaatan korra lõunamaa Olympicu regularid ära - seoses Montly Special turniiriga.

Mul ei olnud üldse plaanis mängida, jõuan 9ks sinna ja tuleb välja, et hiline reg. veel käimas. Ütleme nii, et räägiti ära ja enne kui aru saan istun Kännu, Coca, kahe noore tüübi ja Šak Norrisega (ma ei mäleta, mis ta õige nimi oli) ühes lauas.

Esimene käsi, milles ma ise ei saanud veel osaleda, näen kuidas Känd vajutab riveril potsize beti laual J9524 ja noor tüüp ägisedes callib. Känd avab võidukalt 23, viienda paari okei kickeriga ja scoobib. Saan esimese käena AKs, avan algstäki 10k-ga CO-lt 150/300 juures 700, Känd kütab SB otsa 2100 ja tuleb tõdeda, et ma ei mäleta, millal ma viimati ühe käega lives välja oleks langenud. Võimalus oli, kuid ta paneb kirudes mu All-ini peale maha. Siis tuli periood, kus teised liigutasid siia sinna nuppe, väga pottides ei osalenud, ühe suure poti mängisin TT9KQ laual, callisin AQ-ga Kändu 2 tänavat ja avas KT. Standard.

300/600 levelil SB Šak Norris limbib, mul 6,3k ja A5o, lükkan sisse, saan calli A7o käest, river 5 ja duubel. Oluline käsi tuli 600/1200 blindidega saan CO-lt punased JJ, panen 2,5k 12k stäkiga, Lauri Nugin paneb mu BB-lt All-ini AQ potidega, snäpin, flop A24 kaks potit, mõnus gin-toonik flopp temale, aga turnis otsustan oma oudid duublisse lükata kui tuleb teine A ja river ongi poti J ning saan peaaegu average stäki. Siis kuivan uuesti ning 1k/2k levelil pushin SB pealt 12k 88-ga ning BB (mingi uus tüüp, kes hiljuti lauda toodi, pole kordagi näinud) foldib pikalt mõeldes 66. Ma ei tea kuidas?

Natuke turniiri käigust kõrvale põigates, siis kõige rohkem häirib mind live pokkeri juures aeglased diilerid ning kohe selle järel tuleksid aeglased mängijad. Just viimati mainitud härra langes sellesse kategooriasse. See on paratamatu, et turniirid lähevad mingi aeg shallowks ja nii öelda loteriiks, aga selline asi ajab närvi, kui venitatakse - ma ei tea, kas meelega, kuid vahet pole. Toon näite, kui 1,5/3k levelil, button läheb all-in 28k ning bb (venitaja tüüp) mõtleb julgelt üle minuti, küsib palju juurde, mängib chippidega ja lõpuks open-muckib T3o. Lihtsalt nii halb!

No vot ja ma kuivasin, kui sai just nii olulises lõpufaasis mängida üle mõistuse vähe käsi. Langesin 2k/4k levelil, kui callisin ennast bb pealt 11k sb pushi peale Q7 sisse ja kaotasin A4-le. Jäin minibubblesse ning auväärne 7. koht ja cashisin täpselt mitte midagi. Küll tahaks õnnitleda Cocat, kes mängis hästi ja pani selle asjanduse kinni, GG!

Paarissuled ja niisama

Hellou, tsikid, härrad, rahabossid, highrollerid, grinderid, sulgpallurid, sõbrad, tuttavad, võlausaldajad, fishid! Viimane sõna ei meeldi mulle, ma ei teagi, miks ma nimetasin. On juba oma aja üle elanud. Pakuks midagi alternatiivset samale inimtüübile - viplased.

Igatahes on juba aega mööda läinud ja jõulud ning uusaasta paistavad. Mis siis toimunud on? Pokkeris olin lähedal elu suurimale hitile, mis oleks kesise aasta meeldivaks teinud. Juba selle meenutamine teeb meele mõrudaks. Mängisin The Big 8 taalast, 6000 mängijaga 9 tundi ja juhtisin turniiri 90bb kui 15 alles oli ning langesin 10ndana või oli 11. Ebaoluline, 300 taala pole paha, välja arvatud, et jõuluvana peaauhind 6,8k taala jäi umbes 1,5h kaugusele. Mis seal ikka.

Nagu eelmine postitus viitas, siis olin spordist mõnda aega väljas. Lõpuks võtsin eelmine esmaspäev kipsi ära ja krapsti trenni. Jäin veidi hiljas ja kohe teised kutid, et hakkame peale, ei jõua mängida. Mõnusalt külmas Kalevi hallis tõmbasin umbes 3nda löögiga parema käe õla ära. Nagu mis mõttes?! Vist  ei olegi olnud päeva see hooaeg, kus mul aju signaali annab"Et jah, Ants, midagi ei valuta. Mine liiguta!"

Aga võistlusnälg oli nii suur, et laupäevaks olin Tartus Paarissulgedel nagu Juku platsis, küll valuvaigistite toel. Mängisin esimest korda valitseva Eesti meistri Kristjan Kaljurannaga ja täitsa hästi klappis. Kohe näha, et sulgpallurite perest, löögid olemas ja mis olulisem, teab kuhu lüüa ja kus olla. Saime gruppi venelased, kes pole vist kordagi nii Eestis, kui Soomes ühtegi meespaari mängu kaotanud. Nende käest saime ära, aga õnneks kaks said alagrupist edasi.

Veerandis võitsime Tartu ebajumalat härra Musta isiklikult. Eks tal partner Rääbis veidi noor ja kogenematu, kuid sellegipoolest oli see magus. Mänguplaan nägi ette Rääbist väljakul jahtida ja jalgpalliterminit kasutades "parkisime kahevagunelise bussi" väljakule ja lasime poistel dikteerida ning kontratega nõelata. Teises olime vist 20/14 ees , aga saime alles 21/19 kätte, esimene oli valikuga. Must ütles õigesti peale mängu, et Euroopas sellise stiiliga mänge ei võida ning nõustusin temaga. Aga paar korda aastas Paarissulgedel võib.

Poolfinaalis tulid klubikaaslased Lukin/Kivinurm ning madistasime nendega samuti täie raha eest. 21/19 kolmandas, eks oli õnne ka lõpus. Kui juba 19/19 otsustavas on, siis juba põhimõtteliselt viskad võidu peale münti.

Finaalis jälle venelased, teine geim õnnestus normaalselt ja oli isegi geimpall, aga rohkemaks energiat ei olnud. Scoopisin teise koha eest 10 eurot plussi ja investeerisin Püssirohus gin toonikusse. Rääkides afterpartyst, siis ei pidanud pettuma. Küütsionu andis öömaja ja sauna, Maasikas produtseeris tantsu ja olukordasid ning kasiinot ei toetanud. Võiks isegi omavahel öelda, et transformeerusin õhtu käigus Jukust Arnoks.

Muud nagu praegu ei olegi. Ootame jõulud ära, siis saab kingitustest või millest iganes rääkida.

Vasaku käe reede

Terasemad lugejad võivad nukid kõrgel öelda, et tegemist on pühapäevaga, ammugi mitte reedega. Aga kas detailid ja täpsus peabki ideaalne olema? Mõnes eluperspektiivis küll, kuid vabalt võtmise blogis mitte. Kaotasin hiljuti oma topelttrüki käe, sest kukkusin jällegi käe peale. Tundub, et mitu korda ühe reha peale astumine on see aasta tavaline.