VÄLJAASTE treenerite eri

JÜRI TARTO - Ei usu, et Tallinnas oleks mõni sulgpallur, kes vähemal või suuremal määral tema õpetussõnu poleks kuulnud. Tekitas mõni aasta tagasi oma foorumipostitustega Eesti - võimalik, et isegi terve Baltikumi - sulgpallimaastikul furoori. Kuigi kohati tundub kriitiline, siis asjatundjad on kindlad, et selle põhjuseks on ainult sulgpallielu parandamine. Mängijana esimene Eesti meister.

AIGAR TÕNUS - Noortele "Aiku", vanematele "Aigars". Suure kogemusega - vahest isegi liiga aktiivne - treener. Importinud välismaa treenereid laagritesse pea et rohkem, kui neid Eestis litsenseeritud on. Koos J.TARTOGA jõuavad ka treenereid koolitada. Ei ütle ära ühest kohvist, saiast ja desserdist.

HEIKI SORGE - Omal ajal alistamatu üksikmängija. Legendi kohaselt olla ennast ühe mängu ajal pimedaks jooksnud. Treenerina annab õppetunde TÜASKi noortele nii väljaku kõrval, kui peal. "Paarissulgede" looja ning dirigent.

VÄLJAASTE vol 5

MEESPAAR

LUKIN/VEEDE - Praeguseni on ebaselge, kumb see 20 aastat vanem nüüd oligi. Rollid on efektiivselt ära jaotatud - üks valmistab ette, teine nopib viljad. Veede võrgus torkimine on nagu õhukesel jääl uisutamine - tuleb väga ettevaatlik olla. "Nende mänguga" kaasa minnes lõpeb olukord vastastele ühtemoodi - duši alla minemisega.

MEESÜKSIK

RAINER KALJUMÄE - Peale aktiivse kommentaatori töö jõuab ta ka veel sulgpalliväljakul ennast näidata. Sahistatakse temast, kui "igavesest teisest", aga spetsialistid ei nõustu selle väitega. R.KÄSNERIGA sarnaselt tekitab alatasa väljakul küsimusi, kuid eks paarismängijatel peabki ühiseid omadusi olema. Väljakul üsna vaoshoitud, kuid kui ikka väga hea löök või situatsioon ennast ilmutab, siis annab ka pealtvaatajatele sellest teada.

NAISPAAR

KAARJÄRV/MARTIN - Kuulujuttude järgi juba lasteaiast koos mänginud, sulgpalli vast veidi hiljem. Kui väljakul läheb hästi või halvasti, siis nende kaubamärgiks on oma reketite kokku puudutamine. Meeste B-liiga suurim hirm. Nüüd, kus paiknetakse erinevates riikides, ole näha, kuidas see olukordi mõjutab.

VÄLJAASTE vol 4

NAISPAAR

RÜÜTEL/KUUBA - Olles nii mõnedki korrad Cuba Libre olukorra viidet teinud, peab esmakorras mainima, et tegu on igati tublide neidudega. Nagu Hiina treeninglaagrist üks parema ja teine vasakukäeline, üks pikem, teine lühem... Perspektiivi arvestades, peaasi, et mäng igavaks ja tüütuks ei muutuks. Kui see välistatud, siis on tulemas Eestile üks igati vinge naispaar!

MEESPAAR

RANG/SARAPUU - Me võime rääkida siin A-st ja O-st, kuid ometigi ei saa üle ega ümbert sellest kooskõlast. Ärge mõistke hukka nende tehnikat ja löökidesse lähenemist, vaid hinnake nende tahtmist ja kirge mängu suhtes! Tõesõna, nad viljelesid paarismängu, kui mina alles "kella all kordasid lugesin". Respect härradele!

PAARILIST LOE

K.KALJURAND/TEISED -  Tahaks alustada kõikidest nendest tummistest ütlustest, mida sõltuvalt seisust Kalle - vastaste mõjutamiseks ja tähelepanu hajutamiseks - kasutab. Aga neid on nii palju, et suisa tobe oleks neid ükshaaval üles lugeda. Küll aga tahaks loota, et kui mina ükskord 50ndatesse laskun, suudaksin säilitada taolist positiivsust, sõltumata "seisust".

VÄLJAASTE vol 3

MEESPAAR

LUTS/MIHHAILOV - Ega ilmaasjata öelda - kaua otsitud kaunikene. Usun, et ka endalegi üllatuseks, leidsid üksikuhundid end eelmise aasta alguses paari mängimas. Siiani on oht, et kuskilt sikutatakse paigutatud paaride vastu geim ära. On ainult aja küsimus, kui see kolmas ka (valikuga muidugi) ära tuleb.Võimalik, et osad punktid jäävad kommunikatsiooni taha : "DAAAA" ning "JAAAA" - vahe on üüratult väike. Tehnilise poole pealt sellel paaril teravust jagub, aga kas ka enesekindlust? 

MEESÜKSIK

RAUL KÄSNER - See, et talle paarismäng rohkem sobib, pole oluline. Talle meeldib "küsimusi õhku riputada..."Kuigi alateadlikult hoiab ennast mees- ja segapaarismänguks. Sorge koolkonnast välja kasvanud võrsik, tunneb naudingut väljakutsetest. Omapärasuse tekitavad erinevad lõikelöögid nii eest kui tagantväljakult. Kui on üks asi, mis on Sorgelt õpitud,  siis selleks on mitte alla andmine!

SEGAPAAR

LUKIN/TALVISTE - Läbi talviste teede, ei kusagilt, ilmus mõned aastad tagasi välja see segapaar. Mees jookseb maratone ja naine nikerdab nagu Hõim. Ilmselgelt ei maksaks lihtsat vastupanu oodata. Eriti segaseks teeb Eesti segapaari just selle segapaari vormisolek. Kui te saate aru, mida ma silmas pean? Olgu head või halvad ajad, see paar hoiab kokku!

VÄLJAASTE vol 2

SEGAPAAR

RANG/VELGA -  Jah, olles sulgpallieluga ebapädevalt kursis, sattusin ühel võistlusel just selle paari vastu. Ütlen ära, selliseks kogemuseks ei saa ennast ette valmistada. Võid ju viisakad käepigistused enne mängu teha, kuid juba esimesel punktil üllatud, sest servid pannakse mängu audist ning võrgumängus on eeskäsi alati olemas. Selle paari eriomaduseks on U19 ja nooremate paaride loputamine. Nagu abiturentidel on lõpukirjand, siis noortel sulgpalluritel on küpsusmänguks RANG/VELGA alistamine.

NAISPAAR

LAANSOO(JUGANDI)/JÜRIMÄE(HELM) - Kuigi nimed võivad ajaga muutuda, siis mängustiil mitte. Vahet ei ole, mitu korda keegi lapsepuhkusel on olnud või on, need naisterahvad võtavad igast naispaarist viimast. Jüri Tarto trennist on iga viimnegi naispaari taktika olukord kõrva taha pandud ja kui sinna lisada loomulik mänguintelligents, siis kooskõla on Ohtlik (Suure tähega). Eeskujuks kõigile neidudele on nende mõtteviis - "Me võime ju vanemaks jääda, kuid mängime mängu ikka noore innuga!".

NAISÜKSIK

LAURA VANA - Juba varases eas oli tunda sellelt noorelt piigalt karsklust. Olukorrad olid vabad, eratrennid olid pingelised ja nii ta läks. Tema võitluslik hing ja absoluutne vastupidavus on siiani raskesti võrreldav teiste omavanustega.Naispaaris on ta viimased aastad koore riisunud, kuid üksik ja segapaar on veel vallutamata. Asjatundjad ennustavad, et see ole ainult aja küsimus.

VÄLJAASTE vol 1

Septembrikuu paistab, aga mida see minu jaoks tähendab? Otse loomulikult uusi väljakutseid sulgpalliväljakul! Kuna "väljakutse" kõlab liiga tõsiselt, siis asendan selle sulgpallipärasema "väljaaste" terminiga.

Uus alateema "Väljaaste" võtab luubi alla tegevad sulgpallurid - nii üksikud, paaris, kui eriti segased olukorrad, minu alandliku hinnangu järgi. Ma loodan, et oli piisavalt segane, sest antud analüüsi ei tohi kindlasti 100% tõsiselt võtta. 

MEESÜKSIK

INGMAR SEIDELBERG - Kunagine noor, lootustandev ja sihikindel mängija. Saatus nägi ette talle hüüdnimed - Beowulf, Wolfman, Wolverine, The Big Bad Wolf. Sulges paarismängu kriitikute suu, kui võttis kulla 2011 aastal. Samas, aasta hiljem avas uuesti kriitikute suu, kui teatas oma reketi varna riputamisest, sest vajas uusi väljakutseid. Ära arvasite - rugby trenn!

Väljakust eemal tuntud, kui vaikse ja muheleva isikuna. Hoiab mitteametlikku Lasnamäe halli rekordit "kõige kauem duši all käimises".

MEESPAAR

KÜÜTS/MAISTE - See paar mängis juba siis, kui enamus blogilugejaid veel mähkmetes olid. Jah, nõustun, kukkus tõesti veidi lapslikult liialdav võrdlus välja, kuid tahtsin rõhutada nende koostöö õlitatust. Asjatundjad nõustuvad, et Eestis pole paremat teineteist täiendavat paari. Küütsi "puusaserv", üle saali kostuv legendaarne ergutus "Hea-Mell!". Maiste raudkindel tõrje ning väsimatu rabak ja lõige.On tulnud nii palju kordi rongi alt välja, et Tallinn-Tartu liinil on nende auks üks peatus nimetatud. Heal päeval võivad võita ükskõik keda, aga halval päeval ei jõua paraku saali.

PLO H/L Lives

Sissejuhatuseks ütleks nii palju, et üks pokkeriteemaline postitus tulemas. Need, kes lootsid teada saada, mis ma lõunaks sõin ja kas ma võtsin magustoiduks karamelli või vanilli jäätise, peavad pettuma.

Silmasin Olympicu turniiride leheküljel, et plaanis PLO8 - naljahammaste hulgas tuntud ka kui pot limit omaha hui-lõu. Omaha mulle meeldib ja viimasel ka selle "väikevenna" (populaarsuse mõttes) vormi mängitud. Isiklikult arvan, et see on üks enim skilli nõudev pokkerimäng, kuid ei maksaks ka unustada, et variatsiooni on siin, nagu T.Tiisler ütleks, oi-oi-kui-palju. Aga sellegipoolest sügavate stäkkidega on kihvt seda mängida, sest enamus mängijaid suudavad endal juhtme nii kokku viia ja teevad ikka väga huvitavaid liigutusi.

Formaat nägi ette 10 euroste rebuydega esimese 1,5h jooksul, 1k stäkid, blindid algasid 25/25. Lihtsalt ettekujuseks, kuidas seda mängu mu lauas mängiti, siis üks vana sai ennast 5k peale esimesel levelil, kuid 3nda leveli lõpuks oli teinud 10 rebuyd. Arvestades mitu kätt selle aja jooksul mängiti ja palju raha vahetamiseks aega läks, siis seda ei ole kerge teha. Jooksin nagu jumal esimese pausini ning tegin ainult add-oni. Peale pausi tegin paar viga, kuid ei midagi suurt ja hoidsin ennast konkurentsis. Paraku stäkid kahanesid kiirelt blindide suhtes. Kuna oli ainult 27 mängijat, siis finaallauda jõudmine polnud suurim saavutus, 5 said raha. Kohe FT alguses oli huvitav käsi, kus limbitud 5-way pot, laual 746 kaks potit, 3 suurel stäkil nupud sees, üks avab kuiva nutrea, teine 74 koos nut lowga, kolmas 35 low ja potid, turn poti äss, river blank ning gigapot viimasele mängijale. See tekitas olukorra, kus oli 6 shortstäkki ja üks big stäkk. Üldiselt tuleks turniire alati esikohale mängida, kuid antud olukorras ja payout struktuuri arvesse võtta, otsustasid osad -mina osaliselt kaasa arvatud- rahadesse foldida.

Jube istumine läks lahti, üks langes välja, 5esi olime nii 3-6 bb peal, tekkisid huvitavad olukorrad, kus üks foldis ennast ühe sb peale, samal kui mul oli 3bb kokku ja ise olin bb peal ning gigastäkk andis insta mulle sb pealt walki. Ma olin nagu, mis mõttes? Järgmine käsi folditi minuni sb peal, blindid 1,5k/3k mul 10,5k ja vaatan A3J8 üks suit, lükkan kerge speechiga nupud sisse ja bb foldib ägisedes AKK9... Pidi meeldima. Lõpuks libistasin ennast neljandaks. Lõbus oli, võiks tihemini selliseid turniire Olympicus korraldada.

Tsau, mis teen?

Kas kuu aega ilma postitusteta on pikk aeg?  Epic-baller-awesome elustiili viljelejatele kindlasti, kuid grinding-downswinging-losering huntidele mitte.

Pokkeris proovin tasapisi bankrolli kasvatada, suurema eduta. Kuigi MicroMillionsil jõudsin paar korda top 100sse, kuid nagu juba Siberi rahabossid teavad, siis "see pole mingi näitaja". Kuidas sellist perioodi kõige paremini iseloomustada? Lihtsalt läheb ära!

Isegi RHCP piletid müüsin maha, kuna ei olnud söögi/joogiraha. Olgu, peotuju ka ei olnud. Aga kõike seda arvesse võttes, ma ei kaota optimismi - rääkimata lootusest. Mõnikord on vaja ennast kännuämblikuna tunda, et hiljem tunne kuningana ülevam oleks!