Tulin, nägin, kirjutasin: Ma vist hakkangi professionaalseks laagriskäijaks

Viimased poolteist nädalat olen olnud täielikus spordipalavikus. Nimelt kõigepealt olin treener täiskasvanute laagris 5 päeva ja siis paar päeva puhkust ning 3 päeva veel treener/mängija veel ühes spordilaagris. Halb uudis, et keha - eriti jalad - valutab(vad), aga hea uudis on, et üldenesetunne sai positiivse süsti.

Esimene laager erines seepoolest, et tegime 90% sulgpalli ja olin 90% treener. 26. aastasena olin seltskonnast kõige noorem, kuid tean neid inimesi juba eelmistest laagritest ja päris kihvt punt tuleb tavaliselt sinna kokku. Kõik neli õhtut kogunesime puhkeruumi, mängisime mänge, sõime, jõime, laulsime, tantsisime. Huvitava faktina olgu öeldud, et mulle hakkas selline õlle/mahlajook nagu Radler maitsema - kusjuures mitte ainult mulle. Nägin esimesel päeval, et keegi ostis seda ja edasi levis see nagu viirus - 4. päeva õhtuks oli kohalik Konsum suvejoogist tühjaks ostetud.

Teine laager oli kõvasti kurnavam, mitte ainult füüsiliselt. Kõhulihaseid me küll ei teinud, kuid millegipärast valutavad need kohad ka. Selles laagris olin 15% treener ja 85% mängija. Tegime 5% sulgpalli ja 95% muud sporti ja meelelahutust. Kokku oli rahvast 14, jaotasin nad kolme võistkonda ja hakkasime võistlema - kokku tegime 20 erinevat ala alates korvpallist ja võrkpallist, lõpetades õlledegusteerimise/äraarvamisega. Esimene õhtu jõudsin kell 5 magama, teine õhtu kell 2.30. Ja ma veel magasin palju võrreldes mõndadega. Kuid pea eranditult olid kõik kell 9 hommikul all sööklas söömas nagu kord ja kohus. Respect! Kuni viimase alani oli seis pingeline. Lõpliku järjestuse otsustas saalibändi ning madinat/pinget jätkus. Eraldi tahaks kiita 3 tüdrukut, kes mitte kordagi ei vingunud ja andsid endast igal alal parima. Lõpetuseks toon välja võistkonna/ punktisumma/liikmed ja individuaalsete auhindade saajad.

SININE 820 punkti (alavõite 7) - Margus, Ants, Anu, Siim, Joonas