Härjad ja Mikid

Ma korraldan laupäeval üht keskmise suurusega pidu. See on sünnipäev ja ebaoluline, kelle oma, aga mis teeb selle eriti eriliseks on mu joogimenüü. Ma ei mäleta, millal ma viimati ühel suuremat sorti (näete, kui kiiresti peo suurus kogub tuure) peol nullpurjus või täiskaine olin. Mis toob mind järgmise arutlusteemani - kas on võimalik šnapsiste inimeste seltsis kainena lõbusalt olla?

Paljud kindlasti vangutavad pead ja ei mõista mu otsust alkoholi puutuda. Sünnipäev ju. Minu arvates vägijoogid ei ole ALATI võlujoogid, mis murravad ALATI seltskonnapinge ja teevad peost peo. Loomulikult tulevad nad üsna tihti abiks, aga ärge alahinnake kainet ja teravat mõistust!

Toon näited, kaks staadiumit: kahe promilline joove (edaspidi "Härg")

versus kukupai joove (edaspidi "Miki"):

1. Härg ajab jooke igale poole maha, kaasa arvatud uutele silmarõõmudele. Miki toob džentelmänlikult uusi jooke uutele silmarõõmudele.
2. Härg ei tee enam vahet heal ja halval naljal ning ütleb kõik välja. Miki jätab härja head naljad meelde ja esitab need eeskujulikumalt uutele silmarõõmudele.
3. Härg unustab enda käed või silmad uute silmarõõmude olukordadesse. Miki teeb komplimente vasakule ja paremale.
4. Härg naerab kõige valjemini. Miki naerab viimasena.
5. Härg proovib sarvi maha joosta. Miki teritab kõrvu ja saab uute silmarõõmudega tuttavamaks.

Üldse proovige teha rohkem seltskonna ja muid mänge. Läbud on teismelistele. Jääge alati iseendaks...aga mitte liiga palju.