Euroopa Mängud ja Tõehetk

On alles nädal olnud. Tore kaasa elada kohe, kui eesti sulgpalli mängijatel hästi läheb.

Raul ja Kristjan andsid endast parima kindlasti, aga seekord võitu ei tulnud. Samas tahaks meelde tuletada nende kevadise otsustava võidu toonud mängu sakslaste vastu sõpryskohtumises - 28:26 3.geimis.

Helina ja Kati-Kreet mängisid ka enda koha välja, kus 2 võidu ja 2 kaotusega jäädi pidama veerandfinaalis. Eks seal veel yks võit ja medal koju tuua, on veidi õnne ja ka kõrgemal tasemel mänge tihedamalt vaja.

Kristin sai keerukast alagrupist teisena edasi ja kaotas 16. seas aasia juurtega sakslannale kolmes geimis. Ikka samm-sammult edasi, suurem lähieesmärk olympia Tokios jälle lähemal, punktilisa ju saadud.

Kuid täna võib olla ajalooline hetk Eesti Sulgpalli jaoks, kui tiitlivõistlusel täiskasvanute klassis medal koju saada. Kas Raul Must suudab seda? Ei tea, aga miks ka mitte?! Hoiame koos pöidlad peos ja ehk saab õhtul pöialdest peos yks kõva sulkapidu :)

Kuigi mängu ylekandeid pole Euroopa Mängudelt väga saanud, on siiski hea näha klippe ja pilte IG-st ja intervjuud on olnud särtsu täis -parajas toosis enesekindlust ning positiivsust!

Võib öelda julgelt, et sulgpallur eestis olla on Uhke ja Hää!

Face Your fear

Alustan klišeelise lausega, millega keskkooli lõpukirjandil oleks saanud -20 punkti - inimesed on Erinevad..

Meil on erinevad tööd, huvid, pered, rõõmud, kuid ka hirmud. Ja just viimasest tahtsingi lühidalt rääkida.

Kuskil on vast kõigil jutuks tulnud legendaarne küsimus:"Aga mida sa kardad?"

Olen ise kuulnud palju variante, mida on pakutud. Keegi ütleb vast naljaga pooleks, et Ei Mina karda midagi. Naisterahvad on toonud välja ämblikke, hiiri, usse ja muid elukaid. Ega õiget ja valet vastust vast ei olegi - olukord on subjektiivne..

Mida mina kardan? Pikka aega kartsin kõrgust, sest kui ikka Kõpu Tuletorni tippu uudistama ronisid, siis alla vaadates ei olnud turvaline tunne..

Kuid kõige rohkem olen alati kartnud liiklust. Olin ka autokoolis kehv juht ja ebakindel. Seepärast mõtlesin, et jätan pooleli - pole mul autot vaja, sõidan pigem bussi, tuttavatega või lähen üldse jala.

Aga hea uudis on see, et saab bussis mussi kuulata, uudiseid lugeda või lihtsalt aknast välja vaadata.

Raskel ajal - asi seegi...

Liikumine...kuhugi

Ma ükspäev mõtlesin ühe fenomeni peale. Nimelt liikumisele. Tundub hea paraja pikkusega sõna ja arusaadav kõik. Kuid kas on?

Minul vanasti seostas see spordi tegemisega. Siililegi selge, et kui sa enamus sporte teed, siis sa ju liigud. Ja me KõIk teeme sporti mingil määral - käimine on ka olümpiaala. 

No võibolla mitte nii palju males, kui tõstad nuppe, aga see-eest ajurakud liiguvad igale poole nagu maratonijooksjad...

Kuid samas saab liikumise all pidada silmas, et su elu läheb paremaks/kehvemaks. Valdav enamus loomulikult vastaks esimese mõttega, et mis loll dilemma see on – muidugi Ma tahan, et Mu elu liiguks paremuse suunas.

Kuid nagu me peaaegu kõik teame, et paratamatu on, et elu aeg ajalt kehvemaks läheb. Sõltub kelle jaoks, mida, eks? Paras mitme muutujaga võrrand, kus x-ideks/y-kiteks/z-dideks inimesed meie ümber, mis ilm parasjagu on ja kas krõbisevat ka taskus piisavas koguses on...ja palju muud.

Aga mu point on see, et Inimene on alati loodud liikumises olema. Kuhu suunas, kas alati õiges – võib ju loota, aga vast mitte.

Mida me saame teha, et meil kõigil kogu aeg hästi läheks? Kuldkala üles leida ja üks kolmest soovist talle kenasti serveerida...ehk.

Kuid olgem ratsionaalsed – sureme vaid korra, aga elame iga päev..

Mõelge positiivselt ;)

Kaas/soovitus/mingi Kiri

Tere, Circle K pere

Olen üks tavaline keskeas või noorukieas mees, kes aeg ajalt teie poodi/tanklat kasutab ja külastab.

Täna õhtul läksin tavalist vett ostma (seda Circle K oma, eriti hea) ja vaatan samal ajal tööl oli klienditeenindaja nimega Jaana. Olen kassas ja vesi maksab 1.20, ta midagi ei öelnud, aga oma kehahoiakuga näitas välja soojust ja olen praegu täiesti aus - see tekitas isu magusa järele.

Vaatasin rahakotis täpset raha ei olnud, andsin 2-eurose ja Jaana andis mulle 80 senti tagasi ning võtsin lisaks ühe Bounty šokolaadi, mis maksis täpselt samapalju, kui teenindaja mulle tagasi andis.

Istusin poodi maha ja naudin rahulikult oma vett, kui mõtlesin, et tahaks midagi lugeda. Vaatan ajakirjade letti ja seal hakkas üks artikkel eriti huvitama, aga ajakiri ise oli kallis 3 eurot. Ei tahtnud seda paksu ajakirja osta, raske koju tassida.

Otsustasin pöörduda klienditeenindaja poole, kelleks juhuslikult oli jälle Jaana ja küsisin, kas ma tohin niisama ühe artikkli läbi lugeda, ilma, et ma peaks seda ostma.

Jaana vastas noogutusega.

Üks põhjus, miks ma Sõpruse pst Tammsaare risti Circle K-d külastan on seepärast, et ma pole kordagi kohanud seal halba teenindust. Palun saatke see kiri neile tublidele neiudele/piigadele/daamidele edasi, kes seal töötavad. Nad väärivad seda...

NB! Viimasel ajal olen kohanud, et just seal tanklas on palju külastajaid ja töötajatel on kogu aeg käed-jalad tegemist täis. Ma ei teagi, mida ette võtta?!... Äkki peaks kütuse hinda ainult selles tanklas tõstma, et inimesed ei tangiks seal Circle K-s... Siis saavad töötajad veidi rohkem puhata.

Lihtsalt ettepanek või mõte või kirjutis...

KrooniVisioon

Vaatasin mõni aeg tagasi peaaegu täies pikkuses Eesti Laulu. Korralik šou oli tehtud - täitsa okei. Intervjuud - meeldis, et Ott Sepp oli algvoorudes, kuid finaaliks toodi raudvara Karl-Erik Taukar platsi, kes tegelikult on hea saatejuht.

Mis puudutab laule, siis mulle eriti ei meeldinud ükski neist algul. Viimane Eesti Laulu, mis väga meeldis oli Põhja-Tallinn ja Jaagup Kreem eiolemulolla. Seda kuulasin paar aastat tagasi korralikult ribadeks - siiamaani kopp ees.

Mis puudutab tänavuse aasta eurovisooni, siis Storm lugu - kõik alguses kiitsid, et favoriit. Minus ei tekitanud emotsiooni. Aga siis üks laps trennis ütles, et talle meeldib see lugu väga ja siis kuulasin paar korda uuesti - polnudki nii hull.

Küll aga ma olen mures, et kui Stig Rästa kirjutas loo, siis miks ta palkas rootslase laulma seda. Me eestlased peaksime ju ainult endi pärast muretsema. Mis siis saab, kui lool peaks hästi minema, siis põhimõtteliselt muu maailm arvab, et Rootsi võitis. Ja pealegi palju raha selle eest Eesti Riigile saab? Oot, tegelikult mingi protsent vast ikka tuleb - Stig ju varem käinud Eurokal, vanade tutvuste eest ikka.

Ja pealegi Rootsis ju kroon kursil, siis saab ju isegi rohkem raha - või noh vähemalt tundub suurem summa.

SALATRENN Sepaga

Täna mingi esmaspäeva lõunast, lambi kellaajal toimus treening Ragnari ja Antsu vahel. Algul olid plaanis harjutused, kuid sujuvalt läks andmiseks. Pikalt ei viitsi rääkida, kuidas mäng oli. Kui tulemus huvitab küsige Sepa käest!

Tinder-Kinder-Date-Otsingu-Äpp

Mul tuli meelde üks lugu Tinderi äppist, kui ma viimane kord seda kasutasin 2018. aasta suvel.

Updatesin just hiljuti oma profiilipilte, kuna tõepoolest mu pildid olid ikka ajast ja arust Retromaigulised, no 10 aastat vähemalt vanad, kui ma ikka kerge jala ja sissetõmmatud kõhuga sporti tegin.

Olin just kuulnud vennalt, et too oli korvi saanud, kui said Tinderi datega kokku, kuna silmast silma kohtumisel saadi aru, et "daami" on sujuvalt "petetud". Mees ei olegi ilusalongi püsiklient.

Niisiis, mõtlesin, et on aeg neiu otsimine käsile võtta. Julge peale hakkamine on ju pool võitu! Et pool tüdrukut ma äkki hea õnne korral saaks. Raskel ajal - asi seegi.

Mulle oli soovitatud, et pane tuunitud pildid - käi Armani pintsakupoes ülikondasid proovimas ja siis tee üks "casual" selfie. Okei, nii kaugele ma ei läinud, aga proovisin tsipa rohkem pingutatud pilte panna, kui mu Retrogalerii.

Vahi, kus hakkas Matche tulema. Nagu Osturalli Kaubamajas! Üks asi on see Matchi saamine, see umbes nagu tänaval Tsau ütlemine. Teine asi on, mis su järgmine samm on?

Variant 1 - Vaatad hoolikamalt pilti, krt tahaks ilusamat

Variant 2 - Hea küll, ma tulen neiule vastu. Aga ta jääb mulle teene võlgu :) Ühekordse kupongi näol

Variant 3 - Hakkad kaugemalt vestlust arendama, et mis meeldib teha ja kus kandis elad - bla bla bla. See oli minu põhimoove. Seal oli õnnestumisprotsent 100%, kui lugeda õnnestumiseks, et mingi päev võiks kokku saada ja neiu selle peale - vaatab, mul praegu megakiire tööl ja muidu.

Variant 4 - mida proovisin Tinderi kokku umbes 10 päevase kasutamise ajal, oli nii, et:

"Tsau. Kas tohib Sinuga aus olla? Ma ei viitsi chatis small-talki teha. Saame homme Raekoja platsis kokku kell 18 ja siis otsustame esimese tunni jooksul, kas pinnas on soodne :)

Neiu oli kohe nõus, aga kui päev kätte jõudis, otsustasin varem kohale minna, nii umbes tund aega, kuna närv oli sees. Jõudsin just 17 Raekoja platsi, kui sain sõnumi Tinderi chatti, et "ma ei saa täna".

Vastasin koheselt: "Okei, aga teeme siis homme või mõni muu päev sama aeg sama koht. Kas tahad ikka üldse kokku saada?"

Tüdruk vastas, et ta annab mulle teada, kui ta kokku tahab saada.

Ära arvasite, 9 kuud hiljem on mul Tinder ikka telefonis sees ja ootan messengeri ühte sõna: Kas Jah või Ei.

Kuigi tean paljusid, kes on leidnud endale paarilise Tinderist ja on tekkinud toredad pered. Piltide järgi FBs ja Instagramis.

Lõppkokkuvõttes - Kunagi ei tea, mis on hea, sest kui teaks, siis poleks ju üldse põnev :)

Aasta 2019 : "Kuidas Sul läheb?"

Sattusin see aasta esimest korda siia blogile. Statistika järgi keegi ikka siin uudistamas käib, kuigi juba ammu olen keskendunud oma teisele blogile, mis keskendub sulgpallielule. Kuid pean tunnistama, et mul on ikka soe koht oma esimesele elu/pokkeriblogi jaoks. Proovin ikka mõnikord siia ka midagi kirjutada.

Mis siis elus sünnib?

Pilt Karl-Rasmus Pungaselt.

Aasta algas mul hea tempoga. Käisin jaanuari alguses Tartu sulka GP-l. Mängisin oma hea sõbraga paarismängu, küll veidi harjumatult üks tase allpool oma tavalisest - 1. liigas meespaari. Mängud olid mõnusad, saime lõpuks teise koha. Oleks võinud võita, aga kuna finaal oli pandud pühapäeva siis pidin ööbima Tudengilinnas. Polnud ammu seda teinud ja lisaks oli terve mu uus klubi Smash SK ka sama mõttega tulnud. Võtsime Hansa hotelli 180 eurot maksva sviidi, mis oli küllaltki tummine, aga kamba peale polnud üldse hull.

Igatahes teised hakkavad siis seal õlut aakritega mõõtma - mina vesistan nagu veevalaja. Põiklen vastu, et sorry mehed, mul homme mängud. Jah, õigesti arvasite - see näitemäng kaua ei kestnud. Põmm, õlled ette! Ja pagan võtaks, küll see õlu võib hästi maitseda, kui oled olnud just raskel võistluspäeval. Peo tõmbasime käima ja magama sain 6st. Ei kahetse, pidu oli seda väärt - pealegi saime 2. koha eest isegi paremad auhinnad.

Pilt Heiki Sorgelt.

Mõned nädalad hiljem korraldasin enda sünnipäeva. Ma ei mäleta, et täisealiseks saamisest oleksin mõne aasta vahele jätnud kerge peoga. See aasta kutsusin oma lähedasemad sõbrad kokku ja võtsin hostimise rolli enda korteris. Programm nägi ette filmiviktoriini, mille mu sõber koostas. Edasi viktoriin sõbrannalt, mis oli kihvtilt koostatud - nimelt teemaks mu mängeldesblogi ning mida kõike ma olen aastate jooksul öelnud. Suurfavoriidi roll mind ei heidutanud ja võitsin "üllatuslikult" viktoriini ära.

Ema oli mulle kinkinud sünnipäevaks uue lauamängu "Kes on Ants?" Mängisime terve seltskonnaga ka seda. Peab ütlema, et kui sul on juba jää murtud, siis väga lahe mäng. Seisnes siis selles, et pidi koos täispuhutava "Antsuga" erinevaid tegevusi ette näitama. Tiimides, üks näitas ja teised arvasid. Korralikult sai naerda - soovitan mängu.

Pilt Karl-Rasmus Pungaselt.

Edasi mängisin veebruaris Eesti Meistrivõistlustel meespaari pärast mõne aastast pausi. Samamoodi oma sõbraga, kellega koos sai GP-l käidud. Läks normaalselt - jõudsime veerandfinaali, kuid seal saime võitlusliku, kuid samas kindla kaotuse. Midagi pole teha, nooremad on eest ära läinud. Märkamatult olen üks vanimatest, kes väljakule astus.

Samas ei pea ennast vanaks, aga suurimaks kindlasti. Lõõpisime semuga, et Eesti kaalukaim meespaar.

Ja olemegi märtsis. Praegu korraldan üht heategevus/meelelahutus projekti. Nimelt, kutsusin ühe sulkafännist harrastaja välja Duellile ja lähme üksikut mängima. Panin isegi netti koefitsendid, et saaks panustada, kes võidab. Üllatavalt paljud on huvitatud kahe harrastaja omavahelisest kohtumisest. Kogu raha läheb mu esimese treeneri fondi, mis toetab noori sulgpallureid.

Mäng ise on neljapäeval kell 15.00. Eriti ei põe, kuidas läheb. Eks ma favoriit olen, aga ma vaatasin just oma viimast üksikmängu videost - suhteliselt naljakalt liigun seal väljakul, kui seda liikumiseks saab üldse nimetada. Suurtel meestel, suured mured :)

Hoidke pöial ikka püsti ja küll jälle millalgi kuuleb,
Ants