Eile otsustasin vabalt võtta. See ei olnud ainuke ebatavaline otsus. Mõtisklesin õhtul, et on mul vaja iga kord šnapsiselt olukordi tekitada?Milleks mulle ebameeldiv hommik/pärastlõuna? Uus plaan oli olla täiskarsklane, mõned tunnid vähemalt.
Tegin endale keefiri tee peale ja põrutasin linna. Kohta, kus laupäeva õhtul unistused täide lähvad. Programmi esimene vaatus nägi ette mu lemmikklubi Hollywoodi külastamist. Lihtsalt, mulle meeldib sealne hubane interjöör, rääkimata kõrvu-paitavast muusikast, pluss saab rahulikult haritud inimestega intellektuaalset vestlust arendada.
Jõuan uksest sisse, rahvast on murdu. Okei, kastame veidi kurku, suundun baari poole. Seisan järjekorras, kui saan koputuse õlale. Pööran ümber ja näen maailmameister Andrus Värnikut. "Sa oled Ants Mängel. Ma olen su blogi suur fänn." Ei suuda uskuda hetke. See on ju Eesti teine kõige kuulsam Andrus. Olgu, vähemalt kolmas. Vahetame mõned viisakused ja suundun tantsupõrandale puusa nõksutama. Põmm, vähe sellest eelmisest olukorrast. Enne kui suudan toibuda, tantsin Tantsud Tähtedega staari Getter Jaaniga. Mõne hetke möödudes ta ütleb " Vau, sa tantsid paremini, kui mu mees. Mis su nimi on?" Tutvustan ennast ning ta vastu "Ants Mängel?! See Eesti tippsulgpallur ja pokkerimängija? Vabanda, et sind ära ei tundnud." Vastan "Po-po-pole midagi" ning vahetame numbreid.
Jõuan otsusele, et enam paremaks minna ei saa ning lõpetan õhtu kulminatsiooni tipus. Mis sellest sündmusterohkest õhtust kõrva taha panna? Ei ole kunagi liiga hilja aru saada, kui lahe su elu on!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar