Some Rule to be Broken

 Okei, lapsed - kuidas Teile meeldiks üks lugu. Kuni 12. Aastastele soovitatav.

Aasta võis olla 1994... 90ndate talved olid mõnusalt külmad tavaliselt. Eestis oli just kurb aeg, kui Estonia märga hauda läksid sajad ja sajad inimesed. 

Mina ei tajunud sündmuse suuruseid siis ja miks pidanuksingi? Elasin omas lapsemullis, täpsustan spordimullis.

Oli Talv kümnendi keskel ja olin umbes 10 aastane, kui vanemad mu metsa lumehangede vahele üksi suusatama saatsid.

Ma ei kartnud, teadsin oma kodukandi läheduse metsa nagu oma peopesa. Paari kilomeetri kaugusel oli suur mägi, kust oli kihvt 15 km/h alla vihiseda retro puust suuskadega ja tsipa suuremate suusasaabastega.

Ma vaatasin suusatamise tehnikat ikka televiisorist, kus eestlased oli sel ajal maailma tippkonkuentsis. Alati on põnev omadele kaasa elada.

2000. Kümnendil on eredad mälestused Raul Ollest, Jack Maest ja loomulikult Veerpalu Andruse klassika tehnikast.

Šmigun oli meie suusatamise Kuninganna, kes GP sarjadel säras nagu päike, positiivsete intervjuudega ja meeletu tahtejõuga tiitli ja medalivõistlustel.

Olid magusad, kuid samas soolased ajad. Mõnikord mõtlen tänapäeval suvel, et ohh, mis sai meie kaunist Talvest, mil maad kattis valge vaip ja sai lumememmesid meisterdada ja palju muud põnevat.

Tänapäeval kasutatakse neid retro puust suuskasid bussipeatuseks.

Loo moraal sõbrad - elage hetkes, meenutage vana, mõelge Uut, kuid unistage ka vahest...

Operatsioon KaalKyrie

Sain paar aastat tagasi Jõuluvanalt üllatusliku kingituse - kaalu. Polnud kindel, kas mingi tagamõttega - peelgisse igal hommikul vaadates, siis No Way, eks?!

Igatahes, kogusin mõni aeg hoogu peale astumisega, et mis tark masin mulle numbrina teada annab. Ei olnud ise kindel ka, mis see hea või halb number võiks olla. Lõpuks Aadama ülikonnaga peale astudes sain sellise hea kiirusepiirangu vastuseks - jah, õigesti arvasite, mitte Tallinna siseste kiiremate teede omadega.

Aga kui ma ausalt ütlen, siis mind ei häirinud see suurt midagi. Veab, et ma vähemalt üle keskmise pikk olen ja tundsin ennast hästi. Sporti sain vabalt teha.

Mõni aasta läks mööda ja number kogus kiirust ja kiiruse ületamine mulle ei meeldi - eriti purjus peaga (pidudel,ning teedel kohe kriminaalselt mitte).

Tähelepanu! Käivitub Operatsioon Kaalkyrie, mille nimi on inspireeritud ühest Hollywoody filmist - vaadake järgi..

Süzee ainult sarnaneb selle poolest, et II Maailmasõja sakslased on hoopis lisakilod, mis tuleb parajas tempos sujuvalt elimineerida.

Strateegia on mul marulihtne:

1) Söön, mis mulle maitseb ja mis väga mittetervislik pole
2) Teen trenni

Aasta lõpuks tahaks 7 kilo vähem kaaluda, siis loeksin operatsiooni õnnestunuks.

Kes tahab ühineda, siis hüpake pardale. Paneme soliidse ühise söögikorra või kino või mõne muu põneva ühise tegevuse vürtsiks vahele. Ja arutame, et küll oli põnev see väljakutse - või siis kui mõttetu selle kaalunumbriga võidelda on - whatever works.

Ready or not, here we GO!

Male Semud

Eelmine nädal oli mul argitööst puhkus. Otsustasin käigupealt, et üllataks oma head sõpra Markot ühe Grandmaster Challenge malepartiiga.. Polnud malet mänginud 5 aastat kindlasti, rääkimata oma sõbra tööajast :) Aga Marko ülemus tuli lahkelt vastu ja lasi meil ühe välkpartii teha..

Ei mäletanud mina, kust alustab mängu Lipp ega ka ratsu ja hobuse seisukohta. Ühesõnaga tundsin ennast roostes Miki-Hiirena. 

Marko seevastu oli änksi täis, tegi kiirelt oma esmased tööülesanded ära ja Sajandi esimene malematš Malva vs Üks Mänglitest ,vahel võis alata!

Algul oli jutt, et kiire välk ja mürts mäng, kus vahele panime ainult au ja näpuotsatäie kuulsust, kuid esimestest käikudest oli aru saada, et mõni mees tuli Tiigrisilmaga kotti härrale pähe panema!

Mäng oli tihe ja pingeline ning kestis vähemalt pool tundi, kui lõpuks Rambo ikkagi alistas male Taaveti. Aga minu arvates polnud mu kaotusel hullu midagi. Sai ikka munad märjaks - Silmamunad, kui midagi segaseks jäi ;)

Algus UUS

10 uut eesmärki aasta 2020 lõpuni:

1) Magan paremini (keskmiselt 8 tundi päevas)

2) Söön tervislikumalt ( pizzasid ja burgereid kõvasti vähem)

3) Nädalas korra proovin 1 uut mängu, mida pole ammu mänginud

4) Üritan snuusi vähem tarbida, lootes see pahe aasta lõpuks maha jätta

5) Koristan 1 kord nädalas enda pesa/korterit

6) Hindan raha väärtust - ei mängi pokkerit netis

7) Proovin helistada rohkem sõpradele, kellega on kontakt kaugeks jäänud

8) Joon alkoholi minimaalselt, kui on tunne või sündmus, mida tähistada

9) Kui kukun, siis tõusen püsti ja proovin uuesti

10) Lähen Tennisetrenni

Eks aeg näitab, kas kirjapanek oli liiga optimistlik või kõik algab Sinust endast.

If it doesn’t challenge You - it won’t change you..

fReEnemys

Sain üllatava kõne kauaaegselt sõbralt, kes mulle pole mitmeid aastaid helistanud. Eile. Võtsin suure huviga, et mis nüüd juhtus, või tõenäolisem variant - mida ta Tahab.

Kutsus laupäevaseks võistluseks Meistriliigat sulkas mängima, ühe tüübiga. Mina pidavat olema just see puudub lüli, et võistlus toimuks, vähemalt Meistriliigas.

Ütlesin, et hea küll, mul hetkel puhkus ja aega on, tulen teen ära need 2 meespaarismängu. Tegime kokkuleppe, et kui midagi muutub anname üksteisele teada.

Mnjah, kell on praegu 21.12 reede õhtul ja mängud pidid homme hakkama juba 10st, Aga vaatan mina tabeleid, Minu nimi on maha võetud.

Ei tea, kas tegemist on selgetnägijatest juutidega, kes teavad, mis mu elus praegu toimub, või teine variant, et nad teavad, et ma haige või kuskil hullu panemas.

Vahet pole, mis nad arvavad.

Tean ainult, et hoiame alt, et midagi Hullu ei juhtuks, oma sõpradega.

Peace Out!

Väike Vimka

Käisin mu kodu lähedal olevas Staapis söömas. Vahi, kus seal on hinnad. Burkse alla 7 euro on ikka väga raske saada, kuid ahjukartuli sai niisama 2 euro eest kätte - võtsin obvious selle. Päris hea hinna kvaliteedi suhe, head rasvased olid.

Aga mitte söögist ja hindadest ja maksudest ei tahtnud ma rääkida :)

Nimelt seal oli mõnus terrass, kus sai süüa ja istuda. Minust edasi ühes  lauas istusid 3 noort - 2 poissi ja üks piiga. Praktiliselt Õige Valiku kohting või no võis olla ka wingmängi olukord - kust mina tean, aga mulle meeldib spekuleerida :)

Igatahes istusid seal ja kell oli päris palju, üle kesköö, ma ei mäleta, sest mul endal ka käekella ei olnud kaasas - aga mobiil oli. Mõtlesin, et teen ühe eksperimendi, väikse vimkaga, kuidas noored poisid ja tüdrukud mõtlevad ja käituvad.

Võtsin julguse kokku ja astusin ligi. "Kas tohib tülitada?" Sain jaatava vastuse. Küsisin: "Mis kell on?" Poisid reageerisid millisekundiga, praktiliselt ühest suust. Tüdruk oli vait. Ja lõpetuseks täpsustasin: "Kas ja mis käekell on?" Nad muigasid.

Fun fact - poistel polnud käekellasid, tüdrukul oli retro seieritega kell, mis väidetavalt seisis paigal. Vb patakad tühjad, who knows.

Nostalgia Pildid

Ema-Isa-Laps turniir 2004

Mikk ja Argo Aru, Kalle ja Kristjan Kaljurand, Ants Mängel (Toivo Mängel tegi pilti).

Finaalis olid Mängelid ja Kaljurannad. Meenub, et Kalle tegi taktikalise lükke ning pani Kristjani võrku mängima. Ma ei saanud alla jääda, kuid selle asemel, et isa võrku või kuhugi nurka seisma panna, läksime taktilaselt teist teed pidi. Pole hiljem enam kunagi nii mänginud, et paariline jooksis  mööda väljakut ringi, et teda raskem leida oleks. Ega ta ilus polnud, pisut kurioosne, aga mis peamine - üks magus võit Kaljurandade üle oli tõsiasi.

Eesti noortekoondis U17 EM-il 2001 Belgias

Vasakult - Raul Must, Vahur Lukin, Sandra Kamilova, Kati Kilk, Ants Mängel, Riina Täht. Treener Aigar Tõnus tegi pilti.

Minu ja ka vist teiste jaoks oli esimene EM ehk suurem sulgpallivõistlus, kus sai käidud. 21 riiki oli ja tulemused ei olnud kiita, jäime eelviimaseks. Avas silmad, et tase mujal Euroopas on veidi teine tera, kui Sigulda noorte GP. 

Eesti Meistrivõistlused 2006

Raul Musta esimene Eesti Meistritiitel, minu jaoks jäi see viimaseks üksikmängu medaliks, kui talle finaalis kaotasin. Pronks oli Tauno Tooming.

Lõbus  fakt, peale seda pole Raul ikka ühtegi geimi kaotanud Meistrivõistlustel ja arvatavasti ka teistel Eesti võistlustel.

Esimene Antsu Spordilaager 2006

Koos Mikk Aruga, laagrimütsid kenasti peas.

Kohaks Suure-Jaani ja kutsusin nädalavahetuseks sõbrad kokku, et erinevaid spordialasid harrastada ja mõnusalt aega veeta. Alasid olid alustades fresbeest, jalgpallist, korvpallist - lõpetades viktoriini, teatevõistluste, rannavolle, ümber tiigi jooksu ja palju muuga. Kokku olen hiljem korraldanud laagrit üle 10 korra ja rahvast on iga aasta olnud ligi 20.